Saakašvili kardab Gruusia vanglas enda elu pärast
Gruusia endist presidenti on vanglas vangivalvurite poolt pekstud ning tema juustest ja küüntest leiti arseeni jälgi. Toimunu pärast kardab Gruusia endine president Mihheil Saakašvili enda elu pärast Gruusia vanglas.
Mihheil Saakašvili on kinnitanud, et kardab Gruusia vanglas enda elu pärast, vahendab Politico. Väljaanne tutvus erinevate meditsiiniliste raportitega, mille kohaselt on Saakašvili küüntest ja juustest leitud elavhõbeda ja arseeni jälgi. Samuti on endise presidendi kehal vägivalla märke.
Saakašvili naases Gruusiasse 2021. aasta oktoobris vabatahtlikust eksiilist. Politico väitel on nendega jagatud ka heliklippe, milles Saakašvili väidab, et peksmiste tõttu on ta mitmel korral teadvuse kaotanud.
Tõendid endise Gruusia presidendi väärkohtlemisest vanglas tõenäoliselt suurendavad rahvusvahelist survet Gruusia valitsusele ning see võib tõsiselt pärssida Gruusia püüdlust liituda Euroopa Liiduga. Euroopa parlament võttis eelmisel nädalal vastu resolutsiooni, milles kutsuti üles Saakašvilit humanitaarkaalutlustel vabastama.
Gruusias on praegu võimul erakond Gruusia Unistus – Demokraatlik Gruusia, mille puhul paljud grusiinid kardavad, et nende juhtimisel püüab Gruusia hoida Venemaaga häid suhteid. Erakonnaga on seotud Gruusia oligarh Bidzina Ivanišvili, kes sai rikkas 1990ndatel Venemaal äri tehes ning tal on siiani Venemaaga tugevad sidemed.
Saakašvili vabastamist on nõudnud ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, nimetades endise Gruusia presidendi kohtlemist julmuseks.
Endine president nägi ka neljapäeval Gruusia kohtus välja kõhetu ning nõrk.
Kohtuistungi videosalvestusega, kus Šaakasvilit on näha, on võimalik ise tutvuda (alates 24. minutist).
Läänemeelne Šaakasvili oli Putinile pinnuks silmas
Šaakasvili sai Gruusia presidendiks 37-aastaselt 2004. aastal ning oli ametis kaks ametiaega. Šaakasvili eelkäija astus ametist tagasi peale proteste Gruusia pealinnas Tbilisis, mille käigus tuhanded protestijad tungisid parlamenti.
Šaakasvili läänemeelsed vaated olid väga vastumeelsed Vene presidendile Vladimir Putinile, kes süüdistas Šaakasvilit 2008. aasta sõjas kahe riigi vahel.
Šaakasvili põgenes Gruusiast 2014. aastal ning järgmised seitse aastat oli ta suuresti Ukrainas, olles lühikest aega ka Odessa oblasti kuberner.
2018. aastal mõisteti Šaakasvili tagaselja Gruusia kohtus süüdi võimu kuritarvitamises, mis Šaakasvili sõnul on poliitiliselt motiveeritud. Kui Šaakasvili Gruusiasse vahi alla võeti alustas ta vanglas näljastreiki. Näljastreik nõrgendas samuti endise presidendi tervist.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Politico