Kaks aastat tagasi korraldas linnavalitsus küsitluse, mille tulemusena hääletasid Narva elanikud psüühiliste erivajadustega inimeste elukoha linnatagusele tühermaale, koolidest ja kauplustest võimalikult kaugele.

Praegune asukoht Sepa tänaval on kompromiss. See pole just kesklinn, kuid kõik vajalikud teenused, nagu raamatukogud ja kauplused asuvad üpris lähedal.

Narva sotsiaalabiameti direktor Kristi Mürk ütles, et inimesed on sellega juba leppinud. "Tegelikult meil on ju ka endal olemas Maslovi tänaval samasugune teenus ja inimesed on võib-olla näinud seda, et see ei olegi nii halb ja et need inimesed elavad meie keskel ja las nad elavad. See on ju väga hea, kui nad saavad ühiskonda integreeruda," sõnas Mürk.

Uude majja kolib 30 psüühilise erivajadusega Narva elanikku, kes praegu üle Eesti erihooldekodudes viibivad.

AS Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd ütles, et nii nagu iga laps peaks käima võimalikult kodu lähedal koolis, siis nii ka täiskasvanud inimesed, kui neil on mingit abi vaja.

"Rumal oleks saata neid Narvast Saaremaale või Lõuna-Eestisse, vaid nad peaksid saama vajalikku tuge ja toetust ikkagi oma kodukohas, selleks, et neile säiliksid lähedased suhted, tuttavad kohad, isegi töökoht. Ka psüühiliste erivajadustega inimesed ei pea olema ära peidetud kuskile ühiskonnast eemale eelarvamuste tõttu," rääkis Mänd.

Psüühilise erivajadustega inimeste kodu projekteeritigi algusest peale just koduna, mitte hooldekoduna. Kolmekorruselises majas on viis korterit. Igas korteris elab perena kuus inimest, keda abistab üksteist tegevusjuhendajat.

Meeskonna juht Tatjana Patsanovskaja ütles, et talle meeldib elutuba, kus kliendid saavad kõik koos olla.

"Ja kindlasti mulle meeldib, et igaühel on oma tuba, kus saab ka omaette aega veeta, see on väga hea. Elutoas on meil suur köök, kus saavad kliendid koos valmistada toitu. Võib-olla korraldame ka näiteks kulinaariaringi, kus nad saavad ka väga huvitavaid ja maitsvaid asju teha. Ja mõned kindlasti hakkavad ka tööl käima," lausus Patsanovskaja.

Eestis on psüühilisi probleeme diagnoositud umbes 50 000 inimesel, neist enam kui paaril tuhandel oleks vaja toetavat elamist hubases kodus.