Selleks, et saada Euroopa Liidust kliima- ja keskkonnatoetust, on üks kaasnevaid nõudeid püsirohumaade säilitamine. Reegli järgi ei tohi püsirohumaade osakaal riigis tervikuna väheneda üle viie protsendi võrreldes näiteks 2018. aastal fikseeritud võrdlusbaasiga.

Maaeluministeeriumi maakasutuse poliitika osakonna juhataja Katrin Rannik räägib, et kahjuks on Eesti põllumajandajate seas taotlejaid, kes keelule vaatamata on püsirohumaid kasutanud näiteks vilja kasvatamiseks. Seega, selleks, et tagada vajalik püsirohumaade osakaal, tuleb ka alanud aastal hakata püsirohumaid tagasi rajama.

"Vaadatakse pindala igal aastal ja iga rohumaa kohta, mis on vanem kui kuus aastat, tekibki püsirohumaa märge. Seda tegelikult PRIA jälgib  ja iga aasta lõpus saab ta siis teada, kui palju püsirohumaadest on üles haritud ja siis seda suhtarvu võrreldakse vastava aasta referentsiga," selgitas Rannik.

Püsirohumaade tagasi rajamine toimub nii, et määratud pindala ulatuses tuleb külvata heintaimi ja hoida maad vähemalt viis aastat rohumaana. Seesugusest tegevusest saab sel aastal Eestis osa 245 taotlejat, kogupindalaga pea 2300 hektarit.

"Mis puudutab püsirohumaade tagasi rajamist, siis seda ei pea tegema täpselt samasse kohta, aga põllumajandustootjate kaupa siis PRIA ikkagi seda kohustuse täitmist jälgib. Kindlasti ei tasu sellesse kergekäeliselt suhtuda, sest ka praegu on väga palju selliseid taotlejaid, kes ei ole oma püsirohumaa tagasi rajamise kohustust täitnud ja see on ka see, mis lükkab selle suhtarvu täitmise väga keeruliseks ka teiste jaoks," rääkis Rannik.

Paljude teiste seas sai eelmise aasta viimastel päevadel püsirohumaade tagasi rajamise kohustusest teatise ka Kagu-Eesti põllumees Kervin Adamson. Adamsoniga seotud ettevõte oli varem tegelenud hobusekasvatusega, millega praeguseks enam nii suurelt ei tegeleta.  Seega oli ettevõttel kasutuid karjakopleid.

"Seega me otsustasime üles harida endise karjakopli, mis iseenesest on viljakas maa ja saab väga hästi vilja kasvatada. Kuid siis nüüd kevadeks on meil kohustus selle maa ulatuses tagasi rajada püsirohumaid," rääkis Adamson.

"Me saame  küll ise valida näiteks mõne vähemviljakama maa, kuid eks need vähem viljakamad maad on juba ammu pigem jäänud kõrvale ja vähem viljaka maa peal keegi eriti vilja kasvatada ei üritagi."

Adamsoni sõnul tähendab nõue põllumeeste jaoks lihtsamas keeles seda, et viljakas maalapp tuleb sööti jätta ning siin on otsene vastuolu ka praeguse toidujulgeoleku tagamise olulisusega. Seega leiab Adamson, et Euroopa Liidu toetuste jagamise  süsteemi peaks uuesti üle vaatama.

"Võrdluseks, näiteks Taani riik, kus kogu riigi territooriumist on põllumaa osakaal 60-70 protsenti. Samas on neil metsa 14 protsenti. Võtame Eesti, kus on põllumaa osakaal riigi territooriumist ainult 20 protsenti ja metsa on meil näiteks  51 protsenti, siis need numbrid ju näitavad, et kogu EL-i ei saa võtta ühe tervikuna ja kõik liikmesriigid on ikkagi erinevad," tõi Adamson välja.