Lämmastikväetiste hinnad olid maikuus 2024. aasta keskmisest umbes 70 protsenti kõrgemad. Fosforväetiste hinnad ületasid keskmist 22 protsenti. See on pannud põllumehi oma plaane ümber vaatama, rääkis põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Kaie Laaneväli-Vinokurov.

"Me näeme selle mõju avaldumist üle Euroopa, see muudab põllumajandustootjate otsuseid. Näiteks Hispaanias ja Prantsusmaal on juba vähendatud väetisenõudlike kultuuride pindalasid. Hispaanias on mõnes kohas juba suurendatud näiteks päevalillede, mis on oluliselt madalama väetise vajadusega, pindu ligi 40 protsenti teatud piirkondades," lausus Laaneväli-Vinokurov.

Ta lisas, et väga kõrge väetisevajadusega maisi toodang on vähenenud. Näiteks Hispaanias väheneb maisitootmine tänavu hinnanguliselt 30 kuni 35 protsenti. Rumeenias on vähendatud teraviljapindasid.

"Eestis me teame, et väetiseid pannakse vähem, kogu Euroopas pannakse tegelikult väetiseid vähem. Neid tulemusi me näeme saagikuses, kvaliteedis, nendes samades otsustes, kus teravilja külvatakse vähem, neid kultuure külvatakse vähem, mis on kõrgema väetise vajadusega, lihtsalt selleks, et kulusid kokku hoida," tõdes Laaneväli-Vinokurov.

"On tulnud ka juba mõned teated, et mõned põllumajandustootjad jätavad oma maad kesasse sellepärast et lihtsalt arvutused ei tule kokku, kui sisendikulud on nii kallid ja näha ei ole, et turult see hind tagasi tuleb," ütles põllumajandus-kaubanduskoja esindaja, lisades, et Eestis seda massiliselt praegu veel ei näe, aga esimesed viited sellele on ikkagi olemas.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada põllumajandusreservist kriisiabi. Skeem põhineb otsetoetuste ülemmääradel ja selle järgi saaks Eesti 3,1 miljonit eurot, millele võib riik juurde panna kuni 200 protsenti lisatoetust. Eesti aga leiab, et selline skeem ei arvesta põllumeeste tegelikke kulusid.

"Me me ei taha selle jaotusega hästi nõus olla, sellepärast et Eestis on ühed madalamad otsetoetused Euroopa Liidus ja otsetoetuste tase täna ei peegelda seda, millised on olnud lisakulud väetiste hinnatõusust ja kütuse hinnatõusust," selgitas põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre.

Maidre sõnul peaks arvesse võtma ka tegelikku olukorda liikmesriigis. "Kui meil on üks madalamaid loomkoormuse tasemeid ja samamoodi on meil ka suur sõltuvus väetiste impordist, siis tegelikult selle toetuseraha jagamisel peaks võtma arvesse ka seda, millised on riigi spetsiifilisemad tingimused."

Mida suurem on liikmesriigi loomkoormus, seda lihtsam on asendada mineraalväetist sõnnikuga. Kergem on ka riikides, kes ise väetist toodavad. Seega Eesti on väetiste hinnatõusust üks rängemalt mõjutatud riike. 

Kaie Laaneväli-Vinokurov põllumajanduskojast märkis, et tegelikult on riikidel võimalus ka otse põllumehi toetada.

"Juba varem, kui see kriis alguse sai, leevendati näiteks riigiabi reegleid, mis tähendab seda, et liikmesriigid saavad oma riigieelarvest oma tootjaid toetada. Toetada võib siis nii energiakulude katmist kui väetisekulude katmist," ütles Laaneväli-Vinokurov ja tõi näiteks, et Prantsusmaa toetab oma tootjaid energiakulude katmisega ja Hispaania on eraldanud riigieelarvest oma tootjatele 500 miljonit eurot väetisekulude katteks.

"See mõnes mõttes juba tekitab meie ühisturul ebavõrdse konkurentsisituatsiooni, sest osad riigid, kellel on riigieelarves sellist võimekust, oma tootjad toetavad, samal ajal teised ei toeta."

Eesti ei ole arutanud põllumeeste otse toetamist, samuti pole selge, kas riik paneks eelpool mainitud kolmele miljonile juurde oma osa ja kui suur see oleks. Kristel Maidre sõnul arutatakse seda siis, kui kriisiabi eelnõu on vastu võetud.

Kiireloomuline hääletus selle üle toimub 17. juulil. Kui Eesti ettepanekuid kuulda ei võeta, jääme hääletamisel erapooletuks. Maidre aga ei usu, et selles enam muudatusi tehakse.

"See hääletus toimub siiski järgmisel nädalal ära, kuna kogu selle teemaga on kiire. Ja see on erakorraline abi, mida just tahetakse anda võimalikult kiiresti. Et põllumajandustootjatel oleks teatav kindlus, et neid lisakulusid hüvitatakse ja need mõjutaksid vähem nende järgmise perioodi tootmisotsuseid," ütles Maidre.