Kaupo Meiel: võib-olla läheb alanud aastal kõik veel hästi
Kaupo Meiel mõtiskleb Vikerraadio kommentaaris, kas alanud aastalt tasub üldse midagi head loota või siiski mitte.
Uue aasta paar esimest päeva on viimane aeg, mil ilmauks on irvakil ja kõik on kuskil võimalik, nagu kirjutas kunagi Betti Alver. 2022. aasta kokkuvõtted ja ilmutused on veel selgelt meeles, aga seier juba nullpunkti läbinud ja alanud on uus loendus, mille tulemused selguvad paar päeva vähem kui aasta pärast. Taas hakkavad ilmuma aasta parimad raamatud ja etenduma meeldejäävamad teatrilavastused ja kõlama kaunimad laulud. Hakkavad juhtuma aasta olulisemad sündmused ja lahkuma kallimad kadunukesed.
Aasta esimesel tööpäeval on võimalik teha uue aasta kõige olulisem otsus: loobuda uueks aastaks antud lubaduste täitmisest. Viimane aeg on elada, nagu homset polekski. Süüa ikkagi palju kiirtoitu, kulutada raha mõttetu träni peale, suhelda just negatiivsete inimestega ja teha sporti ainult tugitoolis.
Võib ka teisiti, kuid siis kuuled kogemata, kuidas Toivo Nikopensius laulab, et "jälle algab kõik, algab uuesti, kõik on jälle nii, nagu ennegi" ning oled sunnitud Albert Camus eeskujul otsima vastust küsimusele, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri.
Praegu on paras aeg vaadata Maa järgmisele ringile ümber Päikese, sest kiirelt mööda läinud aastavahetusest kumisev pea on juba selge, aga veel mitte liiga selge. Mida me ootame ja mida meilt oodatakse?
President Alar Karis soovis, et me oleksime sel aastal nõudlikud. "Oleme nõudlikud iseenda vastu ja nende vastu, keda märtsi alguses valime meie riiki juhtima," sõnas Karis uusaastatervituses.
Riigikogu esimees Jüri Ratas avaldas 1. jaanuaril lootust, et "me pingutame ning teeme tööd nii palju kui võimalik, et aasta 2023 oleks pöördekoht. Et me vaataks sellele aastale kunagi tagasi ja mõtleks helgelt – siit alates läks minul, minu perel, minu riigil ja rahval paremaks."
Mõlemad on head ja asja- ning ajakohased soovid, aga paganama rasked täita. Motivatsiooni võib pärssida seegi, et sina küll oled nõudlik, pingutad ja teed tööd nii palju kui võimalik, aga president, riigikogu esimees ja naabrimees ei tee seda mitte. Pealegi ei saa keegi anda vähimatki garantiid, et kui me oleme nõudlikud ning pingutame ja töötame palju, siis elu tõesti ja päriselt paremaks muutub. Aga ehk ei lähe oluliselt halvemaks ja see on tänapäeval juba suur asi.
Nagu oleme loodetavasti ja kahjuks viimaste aastate jooksul juba õppinud, ei ole võimalik midagi täpselt ette ennustada. Lõpuks jääbki vaid järgida Alphaville'i igavese nooruse retsepti: loota tasub kõige paremat, aga oodata tasub kõige hullemat.
Hoolimata ebakindlusest võib siiski olla kindel, et suurem osa meie rahvast on alanud aastal tõepoolest nõudlik, nagu soovis president, ja töökas, nagu soovis riigikogu esimees. Võib-olla siis lähebki kõik veel hästi ja see "võib-olla" on ilmselt kõige positiivsem programm, mille teostumise poole püüelda.
Oleme jälle samas "kindlasti võib-olla" momendis nagu koroonapandeemia tipphetkel. "Võib-olla" ja "kindlasti" vahel on sügav kuristik, millest viib üle vaid üks habras sillake. Ehk isegi mitte sillake, vaid ainult mingi vana ja pehkinud purre. Nii või teisiti sõltub selle kuristiku ületamine meie valikutest.
Valikuid seisab uuel aastal ees palju. Muidugi saame valida riigikogu uue koosseisu, aga kõikvõimalikke valikuid peame tegema iga päev. Veel nüüdki saame õue jalutama minnes vaadata, kas need, kes 1. jaanuari saabudes ilutulestikku lasid, korjasid tühjad pappkestad kokku või valisid ikka ja jälle koledama ja reostatuma koduümbruse.
Tarkade valikute tegemine pole keeruline, keeruline on hoopis kokku leppida, mis on tark ja mis mitte ja just selle üle saame lähikuudel nii palju vaielda, et maa must. Pole võimatu seegi selgushetk, et lollus on uus tarkus. Pole võimatu, et see on juba käes.
Võib-olla läheb aga kõik siiski hästi ja seega sooviksin kõigile head uut aastat, mida iganes keegi heaks peab. Soovin head uut aastat kõigile välja arvatud Vladimir Putin ja tema sõbrad.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.