Tundub, et tunneli lõpus paistab juba valgus. Võib-olla on see kevadpäike, võib-olla rong, aga võib-olla me ei näegi seda, sest maskid on kohustuslikus korras lausa kulmudeni tõmmatud. Nii või naa on tekkinud lootus, et koroonaviirusest tingitud eriolukord võib hoomatavas tulevikus lõppeda. Lootust toidab kasvõi see, et neil päevil saime lugeda kriisist väljumise strateegia kava.

Detailidesse süvenemata toidab lootust kasvõi kava olemasolu kui selline, tähendab, on võimalik, kui väga tahta, normaalsesse ellu tagasi pöörduda. Iseasi on, kas pöördume tagasi sellisesse ellu, mida pidasime normaalseks enne kriisi või siis ootab meid ees uus normaalsus.

Dokumendi "Covid-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia" tööversiooni moto sätestab, et "Eesti eesmärk on tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana". See on umbes sarnane eesmärk, kui oli laulval revolutsioonil.

Juba kriisi alguspäevil räägiti ja kirjutati üsna palju sellest, kuidas eriolukord, isolatsioon ja kõik muu sellega kaasnev meie normaalselt ehk sisse harjunud moel toimivat maailma muuta võib ja sellestki, et kriisi järellainetuses võiks sobivat momenti lausa sihikindlalt ära kasutada ja suisa teadlikult seniseid harjumusi muuta. Kasvõi selles osas, et Eesti poliitika ja majandus oleksid senisest tublisti keskkonnateadlikumad ning kõikvõimalikud kaugtöövormid muutuksid erandist reegliks.

Mõnedegi eriolukorrast tingitud muudatustega harjuti tõesti üsna kiirelt, mõeldes kasvõi sellesama kaugtöö peale või võimalusele, et muusikud ja näitlejad kolivadki lõviosas digiplatvormidele ning hakkavad kaugesinema. Kahe kamaluga võib eelnevale lisada ideid kodanikupalga rakendamisest, teaduse rahastamise suurendamisest ja isegi sellest, et meditsiinitöötajad ja poemüüjad on osutunud ootamatult päris kasulikeks tegelasteks, keda võiks vahelduse mõttes inimese moodi kohelda.

Ühesõnaga meie elukorraldust võiks või peaks ees ootama suuremat sorti muudatused ning kui eriolukord ja kriis on läbi saanud, siis elame hoopis teistsuguses maailmas kui aasta enne seda.

Ma ei kahtlegi, et kui eriolukord lõppeb ja viirusehirm taandub, on kõik veidi teistmoodi, on tekkinud mõned uued, olgu siis kasulikud või kahjulikud harjumused ning mõned prioriteedidki on muutunud. Küsimus on selles, kauaks seda muutmishoogu jagub.

Mõned head aastad tagasi murdsin jäisel tänaval kõndides jalaluu. Säär pandi kipsi ning veetsin kuuskümmend päeva kodus, tegin kaugtööd ja väljas käisin kahe kuu jooksul ehk viis korda. Talvest sai kevad ning ühel ilusal päeval võttis arst kipsi maha. Pidin ehmatusest minestama, sest sääremarja nagu polnukski. Mitmeid aastaid oli jalg nagu jalg ikka, lihas nagu lihas ikka, aga piisas paarist kuust kipsist, kui see kasutamatuse tulemusena sisuliselt näritud kondiks moondus.

Mu elu oli muutunud. Kui varem kõndisin kodust bussipeatusesse kümne minutiga, siis nüüd võttis see aega pool tundi. Aga nädala-pooleteise pärast juba kakskümmend minutit. Jalutasin vapralt, tegin harjutusi ning ehk kuu ajaga jõudsin selleni, et kodust bussipeatuseni läksin taas kümne minutiga. Varasemast vaevast ja ebamugavusest jäi vaid mälestus, millest aastaid hiljem vesta kui meeldejäävast kogemusest, millel tegelikult polnud erilist kaugeleulatuvat mõju minu elule, kui jalaluu harv tuikamine vihmase ilmaga välja arvata.

Filosoofiaprofessor Tõnu Viik kirjutas ERR-i portaalis, et koroonakriis ei kujune loodetavasti nii sügavaks, et püsivalt meie käitumist muuta ning vanad autoriteedid peaksid vähemalt kriisi hea lõpu puhul põõsastest jälle välja tulema. "Poliitikud hakkavad jälle teadma, mis on rahvale parim, talupojamõistus muutub uuesti teraseks, esoteerikud taastavad ühenduse kosmiliste jõududega," kirjutas Viik.

Nii et jah, tore on optimistlikult mõtiskleda, mida kõike me pärast kriisi teisiti ja paremini hakkame tegema, aga ilmselt järgneb ka siis ööle päev ja päevale öö, vargad varastavad, mõrtsukad mõrtsutavad ja käsi peseb kätt ainult ülekantud tähenduses.

Ei maksa muidugi liialt pessimistlik ka olla, kosmeetilisi muutusi kahtlemata tuleb. Näiteks saab Marek Strandbergist Eesti Vabariigi järgmine president. Juba see näitab, et head kriisi pole päriselt raisku lastud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.