Niinistö tõdes, et see toob meelde talvesõja Soome ajaloost, kui Nõukogude Liit lootis kahe nädalaga Helsingisse marssida. "Autoritaarsed juhid Stalin ja Putin ei oska aga arvestada olulist tegurit," sõnas Niinistö. "Nimelt seda, et vabas riigis on kodanikul tahe ja veendumus oma riiki kaitsta ja et koos tegutsev rahvas on suur jõud."

Samuti on Niinistö sõnul Puitni valearvestus eeldada, et rahvusvaheline toetus ning lääneriikide kaastunne Ukrainale on kiirelt mööduv. Vastupidi, Ukraina toetus vaid tugevneb.

Niinistö sõnutsi on Soome välis- ja julgeolekupoliitika ajaloolise pöörde künnisel. See väljendub Soome kindlas soovis liituda NATO-ga. Niinistö tõdes, et kahe NATO riigi tekitatud takistus liitumistaotluse ratifitseerimisele venib ka kaugemale kui Soome kevadised parlamendivalmised. Niinistö sõnutsi on praeguse parlamendi otsustada, kas seda protsessi saab kiirendada.

President märkis, et energia hinnatõus ja elukalliduse kasv mõjutavad soomlaste igapäevaelu, kuid samas ei ole vaibunud ka koroonaviiruse levik. Niinistö rõhutas, et raskel ajal tuleb aidata neid, kes on nõrgemas positsioonis.

Läti president: 2023. aasta väljakutsed on välis- ja sisejulgeolek ning majanduslangus

Läti president Egils Levits ütles oma uue aasta tervituses, et alanud aasta ei tule Läti jaoks kerge ning rõhutas ühtsust Ukraina ja Euroopaga.

Samuti rõhutas Levits oma kõnes lõppenud aastal punamonumentide eemaldamise ja Nõukogude Liidu minevikust edasi liikumise olulisust.

"Meie suurim väärtus on Läti riik, mida me ise ehitame ja mis kaitseb meid. 2022. aastal me tegime kindlaks, et meie vundament on tugev," ütles Levits. "Me tahame kaasaegset, solidaarset Lätit Euroopa riikide peres. See eesmärk ühendab meid. See lubab meil püsida õigel teel ka tormis."

2023. aasta peamine väljakutse on Läti jaoks presidendi sõnul sise- ja rahvusvaheline julgeolek, majandusolukord ja tuge vajavatele inimestele selle pakkumine.