Vene kodanike huvi Eesti passi vastu tõusis aastaga hüppeliselt
Venemaa kallaletung Ukrainale on aastaga kasvatanud hüppeliselt Eestis elavate Vene kodanike huvi Eesti kodakondsuse taotlemise vastu. Seevastu niinimetatud halli passi omanikud ei ole aktiivsemat huvi Eesti kodakondsuse vastu üles näitama hakanud.
Eesti passi saab taotleda juhul, kui inimene on elanud siin elamisloa alusel vähemalt kaheksa aastat ning teeb ära eesti keele, kodakondsuse ja põhiseaduse tundmise eksamid. Kui muu kodakondsusega ja ka niinimetatud halli passi omanike hulk, kes Eesti passi tahavad saada, pole aastaga muutunud, siis siin elavate Vene kodanike hulk on alates Ukraina sõja algusest hüppeliselt kasvanud.
"Kui varasematel aastatel oli see 280–290, siis eelmisel aastal oli neid 726. Ehk siis 2,5 korda kasvanud. Aga halli passi ehk määratlemata kodakondsusega inimeste seas see arv muutunud ei ole. Sõda on avaldanud mõju just Vene föderatsiooni kodanikele, kes pikka aega Eestis on elanud," lausus siseminister Lauri Läänemets.
Neljapäeval kinnitas valitsus näiteks 30 Vene kodanikule Eesti kodakondsuse andmise, kuid otsus on tinglik – selle saamiseks tuleb loobuda oma senisest kodakondsusest.
Moskvas sündinud ja üles kasvanud Peter Suškov on nüüdseks kaheksa aastat Eestis elanud.
"Esimest korda ma tulin Eestisse, kui ma olin 12 aastat vana ja mina sain aru – opa! See ongi see riik, kus ma tahan elada. Tulin õppima ülikooli. Minu vana-vana-vanaisa elas Leedus ja õppis ka Tartu Ülikoolis rohkem kui sada aastat tagasi," ütles Suškov.
Kolm kuud tagasi alustas ta Eesti kodakondsuse taotlemise protsessiga. See läks lihtsalt. Vene kodakondsusest loobumine on olnud aga paras bürokraatlik kadalipp. Reeglina eeldab see ka Venemaale kohalesõitmist, sest Venemaa ei tunnista Eestis tõlgitud ja apostillitud dokumente, aga Peteril õnnestus sellest hoiduda.
"Tallinnas on olemas üks tõlkebüroo, kus nad tõlgivad dokumendi, kinnitavad ka ja Vene suursaatkond võtab neid vastu. Mina sain vormistada volikirja, mina saatsin selle posti teel vanematele ja praegusel hetkel kõik, mida ma pidin tegema Venemaal, on tehtud," lausus Suškov.
Eesti ei saa Venemaa nõuetesse aga sekkuda.
"Loomulikult keegi sinna täna minna ei taha. Inimesed võib-olla on Ukraina sõja toetuseks sõna võtnud, see on Venemaal kriminaalkorras karistatav. Või siis võib-olla Vene riik soovib neid hoopis mobiliseerida. Mitte midagi pole teha. Eestis on võimalik ainult üks kodakondsus ja Vene kodakondsusest loobumist saab võimaldada ainult Vene föderatsioon," märkis Läänemets.
Suškov viib aga oma dokumendid veebruaris politsei- ja piirivalveametisse ning jääb siis valitsuselt positiivset otsust ootama.
"On eriti tähtis endale öelda, kus on minu maa, kus on minu väärtused, kus minu inimesed elavad, ja mina olen koos nendega," ütles Suškov.
Toimetaja: Marko Tooming