Ülikiire interneti kõigini viimisega on riik pikalt tegelenud, rajanud baasvõrgu, mis valmis 2020 ja läks maksma 80 miljoni eurot, ning osaliselt juurdepääsuvõrgud. Kuigi Eestis on kiire interneti ühendused teiste riikidega suhteliselt head, siis nende kasutamisel jäädakse Euroopa Liidu keskmisele alla. Üks põhjus on internetiteenuse kõrge hind.

Järvani sõnul tegeleb kõrge hinnaga tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.

"Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet hindab praegu konkurentsiolukorda turul ja võib vajadusel kehtestada erinevaid meetmeid selle parandamiseks. Seda eesmärgiga muuta lõppkasutaja jaoks kiiremate andmesideühenduste kasutamine atraktiivsemaks," ütles Järvan.

Ta lisas, et olukord, kus Eesti inimestele maksab 100 Mbit/s internet sama palju kui Lätis ja Leedus 1 Gbit/s, pole mõistetav. 1 Gbit/s ühenduse kuutasu Eestis on üle 70 euro, Leedus aga 19 eurot ja Lätis 21 eurot.

Eesti 100 Mbit/s püsiühenduse hind on Euroopa Liidus odavuselt 6. kohal.

Et kiirele internetile kasutajaid juurde saada, on vaja lisaks hindade allatoomisele kiire internet viia inimesteni, kes elavad niinimetatud valgetel aladel ehk seal, kuhu telekomi firmadel pole huvi ega plaane lairibavõrku rajada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil valmis plaan lairiba sidetaristu arenguhüppeks, mille üheks osaks on ülikiire interneti viimine valgetele aladele ehk turutõrkega piirkondadesse aastaks 2030. Et plaan ellu viia, on vaja riigil investeerida lisaks kinnitatud rahastusele 200 miljonit eurot.

Valgetele aladele ülikiire interneti viimine saab toimuda mitmel moel, kõige kallim on kaabli maa alla viimine.

Võrdluseks: kui valgetele aladele viidaks kiire internet maa alt veetud valguskaabliga, läheks see maksma 386 miljonit eurot, valguskaabli elektripostidele vedamine maksaks 186 miljonit ja raadiolahendus ehk raadiomast koos elektri- ja valguskaabelühendusega 148 miljonit eurot.

Need summad põhinevad eeldusel, et elektripostidele paigaldatava valguskaabli kogumaksumus ühe aadressi kohta on 2500 eurot, maasse kaevatava valguskaabli puhul 5200 eurot aadressi kohta ning raadiolahenduse puhul
2000 eurot aadressi koht.

Aastatel 2021 kuni 2027 on valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist
turutõrkepiirkondades kokku 70,3 miljoni euroga.

Euroopa Komisjoni kavandatud eesmärk aastaks 2030 on see, et kõik Euroopa kodumajapidamised on kaetud gigabitivõrguga ja kõik asustatud piirkonnad on kaetud 5G-võrguga.

Eesti enda eesmärgid on järgmised: aastaks 2030 on kõigil Eesti elanikel ja ettevõtetel võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s; turutõrkepiirkondades on riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; vähemalt 95 protsenti Eesti asustatud piirkondadest on kaetud 5G-levialaga.

Järvani sõnul on 2030. aastaks sõnastatud eesmärkide täitmine väljakutse, mille puhul on rahastuse tagamine võtmetähtsusega.

"Näiteks juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondadesse on 2030. aastani ette nähtud 69 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid, kuid sellele lisaks on hinnanguline puudujääk gigabiti ühiskonnani jõudmiseks 200 miljonit eurot," ütles Järvan.

Järvani sõnul on vaja teha poliitiline otsus, kuidas tagada ühenduvus maapiirkondades, kus praegu hea kvaliteediga internetiühendus puudub.

"Kõikjal 1 Gbit/s ühenduse tagamine on väga kallis ja kaaluda tuleb erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, et võimaldada inimestele taskukohase hinnaga ülikiire interneti kättesaadavus juba lähiaastatel," ütles minister.