Suuri kasumeid teenivad telekomid investeerivad enda sõnul turvalisusesse

Foto: ERR

Eestis tegutsevad kolm suurt välismaa omanikega telekommunikatsioonifirmat teenivad kümneid miljoneid eurosid kasumit: näiteks Telia Eesti üksus teenis üheksa kuuga enam kui 100 miljonit eurot ärikasumit. Telekomide kinnitusel tuleb neil teha suuri investeeringuid küberturvalisusesse.

Telia Eesti esimese üheksa kuu kulumieelne ärikasum ületas 106 miljonit eurot, millest 33 miljonit investeeriti tagasi võrkudesse ja teenustesse.

"Müügitulu kasvas meil viis protsenti ja see ongi selline vajalik kasv, et tagada see kulude kasv, mis meil praeguses situatsioonis on. /.../ Kõige kiiremini kasvab meil praegu IT-teenuste valdkond äriklientidele ja seal sees eriti küberturvalisus. Praegu on see geopoliitiliste ja muude keskkonnas toimuvate muutustega kõige olulisem valdkond meie äris," rääkis Telia Eesti juht Holger Haljand.

Tele 2 üheksa kuu ärikasum oli 19 miljonit eurot, mis oli aasta varasemaga võrreldes kaks protsenti suurem. Suurem osa kasumist läks investeeringuteks.

"Me teeme jätkuvalt investeeringuid. Investeeringute maht oli 13 miljonit eurot üheksa kuu peale ja investeeringute maht jätkuvalt kasvab, sest meie sõjalis-poliitiline olukord on selline, mis nõuab meie toimepidavust ja me peame tegema tagavarainfrastruktuuridesse investeeringuid. Sagenenud on tormid, mistõttu on generaatoritesse investeeringud," selgitas Tele 2 finantsjuht Kertu Leppik.

Elisa kontsern oma Eestis teenitud kasumit eraldi välja ei too.

Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu ei nõustu väitega, nagu oleks kiire internet Eestis tublisti kallim kui lähinaabrite juures.

"Kui me ka võrdleme teiste riikidega, siis alati peab võrdlema ka sellega, kas vastavat teenust pakutakse üleriigiliselt ühtse kvaliteediga kõikjal või mingis linnastunud piirkonnas kitsamas kohas. Kõike seda arvesse võttes julgen arvata, et Eestis pakutakse väga kvaliteetset internetti ja väga konkurentsivõimeliste hindadega," ütles Hiiepuu.

Probleemi ei näe siin ka tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet.

"Praktilist probleemi selles praegu ei ole, et ühe-gigabitine internet on kallis, sest kui vaatame ka teisi Balti riike, siis selle reaalne kasutatavus on hetkel alla ühe protsendi tarbijatest. Tulevikus on kindlasti vaja, et kiirused kasvaksid, sest erinevad rakendused, virtuaalreaalsused, mis on tulemas, vajavad aina rohkem kiirust interneti puhul," ütles ameti sideosakonna juhataja Oliver Gailan.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: