Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv ütles, et pea kolm aastat tagasi jõustunud apteegireform on püstitatud eesmärkidest lähtuvalt justkui õnnestunud. Samas on palju vastuseta küsimusi, näiteks see, kui palju apteekidest on tegelikult proviisorapteegid ja kui paljud on seda näiliselt.

"Et näiteks apteegi juhatajal, omanikul on n-ö see ühing, mille kaudu see apteek tegutseb, see on tema oma, aga näiteks kogu apteegi sisustus ja ka ruumid, kus apteek tegutseb, on hulgimüüja või temaga seotud isiku omandis. Et kas see siis on ikkagi täielik n-ö sõltumatus või ta sõltub hulgimüüjast?" küsis Sarv.

Apteekrite liidu seisukoht on, et kirjeldatud viisil on tegemist siiski sõltuvussuhtega.

Konkurentsiameti  järelvalveosakonna juhataja Juhan Põldroos ütles samuti, et arvestataval hulgal apteekidest on sõlmitud frantsiisilepingud hulgimüüjatega ning konkurentsipoliitikast vaadatuna reform oma eesmärke täitnud ei ole.

"Omandireform on selle olukorra tekitanud, kus mõnel uuel hulgimüüjal oleks väga keeruline turule tulla, sest siis ta peaks leidma sellised apteegid, kes on frantsiisiga katmata, leidma mõned proviisorid, kes on nõus temaga koostööd tegema, aga antud juhul on seda väga keeruline teha," selgitas Põldroos.

Samas ütles Sarv, et apteegireform oli hädavajalik samm, ilma milleta poleks olnud võimalustki apteegiturul suunda muuta.

"See apteegireform ehk proviisorite sõltumatuse suurendamine, otsustuspädevuse suurendamine, see tegelikult andis ju võimaluse ka rohkem selles esmatasandi tervishoius kaasa mängida ja olla paremini integreeritud," nentis Sarv.

Sama suund on sõnastatud ka valminud ravimipoliitika aluste dokumendis.

Sarv ütles, et aastatel 2018-2023 on suletud umbes 20 apteeki. Sama näitab ka ravimiameti ülevaade.

Ravimiameti järelevalve osakonna juhataja Liis Prii ütles, et näiteks maapiirkondades on võrreldes reformieelse ajaga sulgenud ukse ainult üks apteek. Seega võib Prii sõnul kättesaadavuse seisukohast reformi õnnestunuks lugeda.

"Millest me saamegi järeldada, et väikestes kohtades ei ole apteeke vähemaks jäänud. Olulisi muutusi ei ole ka apteekide paiknemises toimunud: küll on apteeke suletud ja avatud, kuid valdavas osas asulates on siiski apteegiteenuse kättesaadavus säilinud. Lisaks on tekkinud juurde ka päris mitu internetiapteeki, mis teenindavad kogu Eestit," rääkis Prii.

Prii lisas, et reformi teine eesmärk muuta apteeke patisendikesksemaks ja kvaliteetsemaks toimub pikema perioodi jooksul. Samas saab praegu näiteks nõustamisteenuse kohta öelda, et ka seal on asjad paremaks läinud.

"Kui apteegireformi eel oli kontrollitud apteekidest muresid nõustamisega suisa ligi 15 protsenti kontrollitud juhtudest, siis näiteks möödunud aastal oli nõustamine puudulik 2,6 protsendis apteekidest, mida me kontrollisime ja see paranev tendents on olnud läbi selle kolme aasta," ütles Prii.