Valimiste ajal peegeldavad poliitikud ühiskonna hoiakuid, sättides ka tulevastele debattidele teatud raamid.

"Ma kahtlustan, et meil on praegu tekkimas üsna sarnane olukord EKRE ja Reformierakonna liinil, kus Reformierakonna valijad kipuvad EKRE valijate kohta arvama, et nad on selles kastis, kes ei saa asjadest päris õigesti aru või nad ei ole võimelised aru saama. Ja üldiselt konservatiivse ääre inimesed kipuvad liberaale pidama ebamoraalseteks," ütles ühiskonnateadlane Tarmo Jüristo.

Tänavu võivad parlamendierakonnad väljaütlemistes olla ettevaatlikumad, kaaludes, kellega hiljem koalitsiooni minna.

"Kui me mõtleme viimase nelja aasta peale, siis kõik erakonnad on kandnud valitsusvastutust – peaaegu kõik, välja arvatud parlamendivälised erakonnad. Nende maailmanägemine on natuke nüansseeritum sellest tulenevalt. Ja väga tugevalt kellelegi sisse sõita võib tähendada, et see paneb teised samasse positsiooni ja neil on võimalik ka sinu tegevust valitsuses vastu rünnata," kommenteeris Tallinna Ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson.

Eelnevad valimised on näidanud, et sõnakas debatt toetust ei vähenda.

"Üksteisele teravalt ütlemised ja üksteise ründamine on osa meie poliitilisest komberuumist. Üldiselt poliitikud teavad piire, kuhumaani võib minna ja seetõttu ma küll ei oskaks öelda ühtegi näidet Eestist, kus kampaania jooksul väljaöeldu oleks viinud selleni, et mõni poliitik saab valijate käest karistada. Pigem pälvib see tähelepanu ja võib plusspunkte isegi juurde tuua," tääkis poliitikateadlane Tõnis Saarts.

Tihti aga distantseerib omavaheline sõnelemine inimesi poliitikast ning võib vähendada valimisaktiivsust.

"Väga paljude valijate puhul – ja see on asi, mida me näeme ka enda fookusgruppidest – on poliitikute omavaheline üle piiri agressiivsus ja üksteise madaldamine eemaletõukav," ütles Jüristo.

Neli aastat tagasi oli riigikogu valimistel valimisaktiivsus 63,7 protsenti.