Lisaõppekogunemise aktiivses faasis tuletasid õppusel osalejad meelde eri oskusi, läbisid täiendava relvaõppe ja harjutasid väeüksuse taktikat, teatas kaitseväe peastaap.

Teises faasis, mis kestab 23. veebruarini, on osalejad lubatud kodudesse, kuid neil tuleb olla valmis ning välja kutsumise korral ilmuda etteantud aja jooksul oma teenistuskohta. Sel perioodil saavad reservväelased tegelda oma isiklike- või tööasjadega ja neile makstakse selle aja eest reservväelasele ettenähtud toetust. 

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ütles, et kaitseliitlaste puhul on väga oluline see, et nad tuleksid vajadusel alati välja ja neile saaks loota.

"Seepärast hindan kõrgelt kõiki neid, kes õppekogunemisel oma kohust täitsid ja selle õnnestumise oma panuse andsid. Teistel aga, kes mõjuva põhjuseta ei tulnud, soovitan siiralt järele mõelda, kas ja miks nad peaksid Kaitseliitu kuuluma. "Üks kõigi ja kõik ühe eest" on Kaitseliidu kirjutamata reegel ning neile, kes õppuse kutsele ei vasta, ei saa ka kindel olla sõjas," sõnas Ühtegi.

26. jaanuaril kutsuti kaitseväe juhataja suunisel lisaõppekogunemisele Okas 658 Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kutsuti õppusele malevapealiku kutsega 172 Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva kaitseliitlast.

Õppekogunemise käigus kontrollitakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Käesoleva lisaõppekogunemise käigus harjutati lisaks maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist ja lahinguvalmiduse säilitamist pikemal perioodil. 

Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.