Kui lahinguväljale tuuakse korralik lääne tehnika, on ukrainlastel võimekus seda korralikult ära kasutada ja teha hoopis suuremaid sooritusi, kui nad on senini teinud, ütles Karus. Millal Venemaa uut pealetungi üritab, on tema sõnul raske ennustada.

"Kui vaatame praegu paari faktorit, talv on olnud Ukrainas ebaharilikult soe, mis tähendab, et pinnas pole korralikult saanud külmuda. See tähendab, et igasugune raskeüksuste suurmanööver on väga palju raskendatud kuni selle hetkeni, mil maapind hakkab tahenema," selgitas ta.

Sõltuvalt sellest, kas sajab palju vihma või külmetab või tuleb lund, võib see Karuse sõnul lükkuda aprilli või isegi mai algusesse.

"Näeme juba erinevatest avalikest allikatest, et venelased koondavad üksusi, kindlasti viivad järjekordselt ellu ühe olulise pettemanöövri. Hakata ütlema, kust nad oma vastupealetungi teevad, on väga raske. Kindlasti see tuleb, sest venelastel on vaja taktikaliselt ja operatiivselt initsiatiiv enda kätte saada, muidu läheb neil oma üksuste manageerimine väga raskeks," tõdes Karuse.

Küsimusele, kas venelastel poleks kasulik pealetungiga algust teha enne, kui lääne tankid Ukrainas kasutusse jõuavad, vastas brigaadikindral, et praegu klimaatilised olud suurt pealetungi ei võimalda.

"Jah, nad on üritanud Bahmuti juures, aga see on suuresti jalaväe lahing," selgitas ta. "Jalavägi on aeglane, ta võib igasugusel maastikul liikuda, aga tema liikumiskiirus lahingkontaktis on üks kilomeeter tunnis."

Karus lisas, et ukrainlased teavad väga hästi, mille nimel nad sõdivad ja neil pole teist valikut kui uueks pealetungiks valmis olla. Selles valguses on tankide andmise otsus veelgi tähtsam.

"Kui Venemaa on üritanud väga selgelt minna selle strateegilise positsiooni peale, et ootab, kuni lääs väsib, siis ilmselgelt on viimased 11 kuud näidanud, et lääs ei väsi, vaid lääne majanduslik ja sõjaline abi kasvab järjest suuremaks. Oleme ületanud nii palju punaseid jooni, mida oleme enne endale pannud ja usun, et siit läheb asi paremaks," lausus Karus.