Tallinna koolid pelgavad, et riigigümnaasiumid võtavad parimad endale
Tallinnas alustab uuest õppeaastast tööd kolm riigigümnaasiumit korraga. Kui munitsipaalkoolid pelgavad konkurentsi nii õpilaste kui õpetajate pärast, siis riigigümnaasiumid ja Tallinna haridusamet näevad, et mõne aastaga lisanduvad kuni 4000 gümnaasiumikohta üksnes leevendavad järgmise 15 aastaga kasvavat nõudlust.
Kuigi Mustamäe riigigümnaasiumis on ehitustegevus alles täies hoos, siis kevade jooksul peaks koolimaja ikkagi valmis saama ja sügisest alustama seal kooliteed 360 gümnasisti. Kui aga kõik kolm riigigümnaasiumi pealinnas valmis saavad, peaks Tallinnas olema juures umbes 3000 gümnaasiumikohta.
Mustamäe, Pelgulinna ja Tõnismäe riigigümnaasium alustavad tegevust sellest sügisest, ehkki Tõnismäe peab alustama asenduspinnal, sest nende tulevast koolihoonet rahvusraamatukogu kõrval pole veel ehitamagi asutud.
Kolme kooli kümnendatesse klassidesse võetakse sügisel vastu ligi tuhat õpilast. Nii Mustamäe kui ka Pelgulinna riigigümnaasiumis on kavas avada kümme paralleeli, igas 36 õpilast. Nii nagu kesklinna koolid, kavatsevad ka riigigümnaasiumid teha sisseastujatele ühiskatsed, ent koostööga jätkatakse ka õppetöös.
"Meie hästi suur eesmärk on teha mitteigavaid koole, mitte dubleerida juba täna olemas olevaid väga tublisid koole. Meil on tervelt üks päev nädalas planeeritud valikainete päevaks, kus õpilased saavad liikuda ringi terves linnas ja valida omale see sobiv. Ta võib veeta (päeva) näiteks majanduskoolis või mõnes ülikoolis, näiteks meil on väga tihe koostöö Tallinna Tehnikaülikooliga tulemas," rääkis Mustamäe riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik.
Tallinna munitsipaalkoolid, eriti need, mis tulevaste riigigümnaasiumite läheduses asuvad, pelgavad, et uued uhked koolimajad hakkavad riisuma nii õpilaste kui ka õpetajate koort ehk solgivad turgu.
"Kuna meil on juba pikka aega planeeritud kooli juurdeehitus, siis me ei saa selles ausas konkurentsis olla, et öelda, et meil on uhke maja ja kohe-kohe midagi tohutult uhket tuleb," lausus Jakob Westholmi gümnaasiumi direktor Rando Kuustik.
Viimastel aastatel on olnud heitlus gümnaasiumikohtade nimel pealinnas karm. Sestap hindab Tallinna haridusamet, et gümnaasiumikohti on lähiaastail igal juhul juurde vaja, mistõttu konkurents sellest lahjemaks ei lähe.
"Kui me vaatame rahvastikuprognoosi, siis me näeme, et aastast 2025 kuni 2030 gümnaasiumieas olevate õpilaste arv kasvab, mis tähendab, et need kolm riigigümnaasiumit katavadki ära selle vajaduse," lausus Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu.
Kui õpilasi tuleb juurde, siis õpetajaid mitte. Tallinna riigigümnaasiumites on praegu käimas ühine õpetajate värbamine. Riigikoolid tahavad pakkuda munitsipaalkoolidest paremaid tingimusi. See tähendab, et kevadel võivad paljud munitsipaalgümnaasiumite direktorid seista silmitsi olukorraga, kus neil tuleb taas hakata õpetajaid otsima.
"Me tahaks keskenduda sellele, et õpetaja ei peaks töötama tohutu koormusega. Me saame aru, et kui õpetaja töötab täiskohaga ja on õpilastele toetajaks ja mentoriks, siis me kindlasti rehkendame, et see (palk) on mitte madalam kui 2000 eurot," lausus Liblik.
"Selge on see, et õpetajaid tuleb sinna leida, ja kust neid ikka leiab, kui sellest süsteemist, kus nad juba olemas on. Kindlasti üleostmisi toimub ja kindlasti pakutakse ka mingeid tingimusi, mida tavaline kohaliku omavalitsuse kool äkki ei saa pakkuda, aga me päris kindlad selles ka ei ole," ütles Kuustik.
Toimetaja: Marko Tooming