X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"UV faktor": õpetaja palka on lihtsam tõsta, kui teha koolid eestikeelseks

Eri parteide programmides soovitakse probleeme nii hariduses kui ka kultuuris lahendada rahaga, leidsid "UV faktoris" valdkondade eksperdid. Samal ajal jääb tihti puudu põhjendustest ja uuringutest, miks just nii teha tahetakse.

Valimislubadusi analüüsisid "UV faktoris" kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt, Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar, Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ja Narva Eesti riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar.

Alliksaare sõnul peaksid parteiprogrammid kajastama seda, kuidas kultuuri abil probleeme lahendada, mitte, miks on kultuur on probleem. "Miks võetakse inimesi riigi palgale, aga ei vaadata tuleviku ja lahenduste poole," küsis ta.

Käosaar nõustus, et oluline on kasvatada noori loomemajanduslikus võtmes. "Raha jagamine on see, mis paistab programmidest silma, see on odav populaarsus. Ka hariduses saavad kõik üle kullatud, see on sama kaikaga löömine," sõnas Käosaar.

Jõerüüt pani hindeid valimisprogrammidele (vastavalt) kultuuri ja hariduse teema eest: Eesti 200 sai mõlema eest kaheksa, Reformierakond seitse ja kaheksa, Keskerakond sai viis ja viis, Sotsiaaldemokraatlik Erakond seitse ja seitse, Isamaa sai seitse ja kümme, aga EKRE-le ja Parempoolsetele ei osanud Jõerüüt hinnet panna ja ei pannudki. "EKRE-l oli kultuuri ja haridust vähe ja programmi stiil oli minimalistlik. Parempoolsetel pole kogu programm veel kodulehel avanev," selgitas Jõerüüt.

Valk ütles, et EKRE-l oli programmis teaduse kohta null, Parempoolsetel oli teaduses aga ambitsioonikas plaan, sest nad lubasid teadusele 1,5 protsenti riigieelarvest.

Alliksaar nentis, et Eesti ongi luksus, seda enam tuleb targalt mõelda, kuhu raha suunata. "Perearstidel võiks olla kultuurikupong spordikupongi kõrval," sõnas ta.
"Praegu on küsimus, miks teatrite rahastusest nii palju räägitakse, küsimus on haldussuutlikus probleemis," lisas Alliksaar. Kinoteatri aktsiooniga anda 10 000 eurot Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile oli ta päri, sest tuleb osutada sellele, et kunstivaldkond on vaeslapse seisus.

Jõerüüt märkis, et meil peaks olema spordi- ja kultuuriministeerium. "Kirjandusele riigilt antav 8,8 miljonit tuleb kolmega jagada," ütles ta. "Kultuuriministeeriumis on olnud eri ministreid - lati üle ja lati alt. Ministeeriumi struktuur on põrgulikult keeruline, aga juht peaks tundma oma eriala. See on keeruline ministeerium. Kirjanike närutamine, kui räägime põhiseaduse preambulist, siis eesti keeles loojatele on raha vähe vaja. Vaja on laenutushüvitist ja Kultuurilehe honorarifondi täiendust," rääkis Jõerüüt.

Valk rääkis, et eestikeelsele haridusele üleminek seostub palju õpetajatega. "Mulle oleks lõimumine see, kui lapsed õpiksid ühes koolis, aga haridusminister Tõnis Lukas tahab säilitada puhast Eesti kooli. Mul on mure selles kontekstis - selle muudatuse tulemus peaks olema, et venekeelsed noored jääksid Eetsisse ja näeksid oma tulevikku siin, aga lisaks keelele on neil vaja ka hoiakuid," rääkis Valk. "Meie ülikoolil pole õpetajate õpetajaid matemaatika ja füüsika didaktikas," nentis ta ka.

Käosaare sõnul on õpetajatele palka maksta kergem kui eestikeelsele aineõppele üleminek. "See on olemas kõigis programmides. Palga teemal ei näe ma uuringuid seal kõrval. Programmides on palju pudi koos suurte eesmärkidega. Sisukad programmid olid Reformierakonnal ja Eesti 200 ja Isamaal," sõnas ta.

Alliksaar pole rahul, et Eestis nähakse poliitikas ainult nelja aasta perspektiivi, aga me peaksime mõtlema pikalt. "Üks üleskutse on ka see, et valige endale targad juhud, sest parem juhtimiskultuur aitab," sõnas ta.

Valk märkis, et kõik parteid ütlevad, et kõrgharidus peab olema tasuta, eriti esmane ja eestikeelne, aga keegi ei ütle, kas see peab olema ka kvaliteetne.

"Väikekoolidega on ka rasked valikud: kuidas neid hoida, kui nad pole kuluefektiivsed, aga samas hoiavad kogukonda ja on ka kuni põhikooli lõpuni lapsele paremad," sõnas Valk.

Käosaar märkis, et lapsevanema sõna pole kuskil programmides, aga see võiks seal kindlasti olla.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: