EMO arstid saaksid aga põhjalikumalt tegeleda tõeliselt abi vajavatele patsientidega.

Kiirabi ja EMO-d ägavad töökoormuse all, arstid ja õed põlevad läbi, patsiendid peavad EMO-s ootama tunde, et abi saada. Tartu Ülikooli uuringust nähtub, et 57 protsendi patsientide tervisemure ei ole erakorraline ja nad ei vaja kiiret abi. Seetõttu pakub uuring ühe lahendusena välja valvekeskuste loomise, mis oleksid avatud õhtuti ja nädalavahetuseti.

"Meie näeme et ei ole vajadust dubleeriva süsteemi järele ehk nendel hetkedel, kui perearstid töötavad, võiks olla perearstikeskused võimekus osutada erakorralist abi oma patsientidele," ütles uuringu läbiviija professor Ruth Kalda.

Kui EMO-sse saab praegu minna igaüks, siis sotsiaalministeeriumi asekantsleri Heidi Alasepp ütles, et valvekeskuste puhul pole see variant mõistlik.

"Ka nendel peab olema triaaž, sest muidu me lihtsalt suuname selle patsiendivoo mujale. Aga nagu ma ütlesin, otsust veel ei ole, ja see vajab kindlasti veel tervikpildi ülevaatust ja ka nende osapooltega läbi rääkimisi, kes on need võimalikud töötajad, kes valvekeskustes tööle hakkavad," sõnas ta.

Kui näiteks Hollandis on perearstidel kohustus kuus korra või paar olla valvekeskuses tööl, siis Eesti perearstide nappust ja vanust arvestades seda uuringu koostajad mõistlikuks ei pea. Valvekeskus tuleks nende hinnangul mehitada kas ilma nimistute perearstide, residentide või üldarstidega, korraga võiks keskuses ametis olla üks arst ja kaks õde. Kui kulukas on selliste keskuste loomine, on haigekassa hinnangul veel vara öelda.

"Enne peaks uuringust vaatama ,mida oleks vaja, mida soovitatakse teha, ja siis selle ära mudeldama, et kuidas seda tuleks teha. Sellepealt oskame öelda, mis see maksab, kust personal tuleb ja kust raha tuleb," sõnas haigekassa partnerlusosakonna juhataja Marko Tähnas.

Kindlasti nõuab nende avamine uute meedikute palkamist ning see nõuab lisaraha. Uuringu tegijad soovitavad kõige pealt rajada valvekeskused Tallinna ja Tartu suurhaiglate juurde ning pärast mõneaastast piltootprojekti saaks otsustada, kas see mudel võiks toimida ka mujal, näiteks Pärnus ja Ida-Virumaal. Meedikute nappuse olukorras soovitavad uuringu tegijad linnades vähendada kiirabibrigaadi liikmete arvu kolmelt inimeselt kahele.

"Kiirabi väljasõitudest vähem kui pooled viiakse edasi erakorralise meditsiini osakonda ehk rohkem kui pooltele on võimalik osutada abi kodus ja seisund ei ole raske, erakorraline selles mõttes, et ta vajaks edasi transportimist. See tähendab seda et väga suurel hulgal patsiendi ei vajagi seda suureliikmelist kiirabibrigaadi," sõnas Kalda.

Kolmapäeval tutvustatakse uuringut avalikult ning seejärel hakkab seda arutama kiirabi arendusnõukoda.

Aastaid Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda juhtinud ning seda reformida püüdnud Märt Põlluveeri sõnul on valvekliinikute ideest räägitud Eestis kaua. Praegu Viljandi haigla EMO juhina töötava arsti sõnul jätab Tartu Ülikooli uuring vastamata küsimusele, kes valvekliinikus tööle hakkab.

"Valveliinikute ideest on täna Eestis räägitud mitmeid, mitmeid aastaid, lahendamata ja vastuseta on mitu sellega kaasnevat küsimust. Esimene on see, kes sinna tööle läheb. Kui meil on tervihoiutöötajate puudus juba praegu igal pool, siis kes mehitab selle valvekliiniku. Veelgi olulisem on küsimus, miks inimene sinna läheb. Kui EMO-sse juurdepääs jääb alles või vähemasti ei ole seda öeldud, et seda tuleks piirata, siis miks inimene sinna läheb. Uuringuvõimekus saab seal olema väiksem, arstide kvalifikatsioon saab seal olema väiksem," sõnas Põlluveer.