Tervise arengu instituudi analüütik Aia Simm rääkis, et mullu oli erakorralise meditsiini osakondadesse pöördumisi ligi 30 000 võrra vähem kui aasta varem. "Siin võib olla põhjuseks see, et eelmise aasta aprillis kehtestati kõrgem visiiditasu," pakkus Simm. Kui varem oli see viis eurot, siis mullu aprillist on visiiditasu 20 eurot.

Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht Aime Keis nentis, et kliinikumis pole kõrgem visiiditasu pöördumiste arvu mõjutanud. Küll aga on märgata erinevate teavituskampaaniate lühiajalist mõju.

Muudatusi on tehtud mitmeid, et EMO-de koormust vähendada. Analüütik Simmi sõnul täidavad need siiski endiselt ka perearsti ja pereõe rolli.

"Inimesed pöörduvad EMO-sse siis, kui nad ei saa piisavalt kiiresti oma perearsti või pereõe vastuvõtule," tõdes Simm. Sestap on ka koormus EMO-dele endiselt suur. Simm lisas, et suur osa erakorralise meditsiini vastuvõtule pöördunutest ei vaja haiglaravi. "Pärast esmase abi osutamist 80 protsenti suunatakse kodusele ravile."

Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja Marit Märk nentis, et ligi pooled regionaalhaigla EMO-sse pöördujatest on kergema tervisemurega patsiendid. Ta lisas, et esialgsel hinnangul ei vaja umbes kolmandik neist erakorralist abi.

Erinevalt Tartu Ülikooli kliinikumist plaanib regionaalhaigla hakata suvest rakendama võimalust saata kergemad hädalised pärast esimest triaaži perearsti juurde või apteeki. Märk sõnas, et eesmärk on leida patsientidele sobivaim ravi. Samuti soovitakse tagada, et EMO saaks keskenduda vältimatut abi vajavatele patsientidele. Seda eriti tingimustes, kus EMO on ülekoormatud.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonnajuhataja Nikita Panjuškin rääkis, et kavas on kasutusele võtta pikaaegsemad ja süsteemsemad lahendused, mis aitaks vähendada EMO-de koormust. "Kui täna mõelda puht finantsiliselt, on kõik raviasutused huvitatud sellest, et määrata rohkem analüüse, uuringuid ja vastuvõtte, sest selle pealt rahastatakse neid," selgitas ametnik.

Praegu kavandatakse tervishoius aga tulemuspõhist rahastust. See tähendab, et mida paremad on ravitulemused, seda rohkem raha saab ka raviasutus. Panjuškini sõnul võib see tagada parema ravikvaliteedi, mille tulemusel on inimesed ka tervemad. Ta nentis, et selle tulemusena võib väheneda ka EMO-de koormus.

"Sellepärast, et on vähem krooniliste haiguste ägenemisi, vähem uute haiguste tekkimisi ja see, ma arvan, on ka peamine erakorralise meditsiini mõjutaja," märkis Panjuškin. Sotsiaalministeeriumi esindaja tõdes samas, et see pole siiski meede, mis jõustub täna ja toob homme tulemusi, vaid võiks hakata aastate jooksul tulemusi tooma.