Reigi pöögi istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku sakslasest pastor poja sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mis on Euroopas üsna tavaline puu, aga mida Eestis kasvab vähe.

Pöögi looduslik areaal Eestisse ei ulatu, kuid kliimasoojenemine võib seda tulevikus muuta, mistõttu on pastoraadi hoovis kasvav Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.

"Euroopa aasta puu võistlus otsibki just inimeste ja puude sellist kultuuriloolist sidet. See ei pea olema kõige pikem, jämedam või vanem puu," ütles loodushoiu fondi juhatuse liige Pille Ligi.

Viimastel aastatel on Reigi pastoraat võõrustanud suviti ajalugu ja kunsti põimivat näitustesarja Genius Loci. Kuid tuntum on Reigi kirjandusloos ning ka selle tõttu, et Johann Voldemar Jannsenile võis olla eesti hümni sõnade kirjutamisel üks eeskuju Reigis tegutsenud Gustav Felix Rinne laul "Hioma ehk issamaa laul", mis on samuti tehtud Friedrich Paciuse viisile.

"Esimesena tuleb kõigile alati meelde see "Reigi õpetaja" lugu, mille Aino Kallas kirja pani ja mis on tegelikult ka ajaliselt selle sama kihelkonna algusaegadest pärit. Siis me võime veel öelda, et tänane eesti hümn kõlas hümnina esimest korda siin ja tegelikult on siin sadu lugusid," rääkis näitustesarja Genius Loci üks eestvedaja Maret Kukkur.

Hääletust juhib praegu Poolas kasvav tamm, millel on hääli ligi kümme korda rohkem kui Reigi pöögil.

Oma hääle saab Reigi pöögile anda Eeuroopa aasta puu veebilehel. 2015. aastal võitis Eestit esindanud Orissaare staadioni tamm Euroopa aasta puu konkursi. Hiidlastel on nüüd võimalus saarlaste edu korrata.