Mehi kandideerib seekord 652 ja naisi 316 ehk suhe on 67 protsenti mehi ja 33 protsenti naisi.

Erakondade võrdluses on seekord kõige suurema naiskandidaatide esindatusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond, neile järgnevad Rohelised ja Eesti 200. Kõige vähem on naiskandidaate EKRE ja Isamaa nimekirjades.

ERR uuris, mitu naist kandideerib 5. märtsil toimuvatel riigikogu valimistel erakondade esitatud täisnimekirjades, kus on 125 kandidaati.

Kõige vähem naisi leiab EKRE valimisnimekirjast, seal on naisi esindatud 23. Isamaa valimisnimekirjas kandideerib 28 naist, Keskerakonna omas 38, Parempoolsete valimisnimekirjas 41 ja Reformierakonna nimekirjas 44.

Eesti 200 valimisnimekirjas on 48 naist ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerib 55 naist.

Rohelised sel korral täisnimekirja välja ei pannud. Nende 58 kandidaadist koosnevas üldnimekirjas kandideerib 24 naist.

Esinumbritena 12 valimisringkonnas kandideerivad Reformierakonnast Kaja Kallas Harju- ja Raplamaal ja Liina Kersna Võru-, Valga- ja Põlvamaal.

Isamaa on oma nimekirja naistest esinumbriteks pannud vaid Riina Solmani Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas.

Keskerakonnast kandideerib esinumbrina Siret Kotka Lääne-Virumaal.

EKRE valimisnimekirjas esindatud naistest kandideerib esinumbrina Moonika Helme Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal.

Eesti 200 esikandidaadid on Johanna-Maria Lehtme Tallinna Haaberstis, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas, Irja Lutsar Jõgeva- ja Tartumaal, Kristina Kallas Tartu linnas ja Kadri Tali Pärnumaal.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on pannud Riina Sikkuti Tallinna Mustamäe ja Nõmme ringkonna esinumbriks, Marina Kaljuranna Harju- ja Raplamaa esinumbriks, Piret Hartmani Ida-Virumaa esinumbriks ja Krista Aru Tartu linna esinumbriks.

Parempoolsete juht Lavly Perling kandideerib Harju- ja Raplamaa esinumbrina, Triin Uueni Lääne-Virumaa ja Põim Kama Võru-, Valga- ja Põlvamaa esinumbrina.

Roheliste ridades kandideerivad esinumbritena Liina Freivald Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine ringkonnas, erakonna kaasjuht Johanna-Maria Tõugu Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ringkonnas, Helina Tilk Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel, Piret Räni Järva- ja Viljandimaal ja Liina Reimann Pärnumaal.

Hänni: saame riigikokku rohkem naisi kui kunagi varem

Ühiskonnategelase ja kunagise poliitiku Liia Hänni sõnul vastutavad naiste osakaalu eest valimistel erakonnad, sest erakonnad koostavad nimekirjad ja see, kuidas nad naisi oma nimekirjadesse kutsuvad, määrabki lõpptulemuse.

"Naiste kandideerimine sel aastal ei ole kasvanud, aga sellele vaatamata ma julgen prognoosida, et me saame riigikokku rohkem naisi, kui kunagi varem Eesti parlamendis on olnud," kommenteeris Hänni.

Hänni sõnul teeb selle võimalikuks asjaolu, et naiste positsioon valimisnimekirjades on paranenud.

Hänni tegi samuti naiste esindatuse hindamiseks riigikogu valimistel statistilise analüüsi, mille avaldas oma Facebooki lehel. "Ma võtsin kasutusele ühe indeksi, kuidas ma erinevaid erakondi hindasin. Seal oli kolm olulist kriteeriumit. Üks oli see, kui palju on naisi riigikogu valimiste ringkondade esinumbriteks. Teine oli, kui palju on naisi üleriigilise nimekirja kümne esimese hulgas ja kolmas kriteerium oli, kui palju täisnimekirja ehk 125 kandidaadi hulgas oli naisi," selgitas ta.

Veske: naiste poliitikas esindatuse tase on lubamatult madal

Alates selle nädala neljapäevast võrdõiguslikkuse volinikuna tööd alustav Christian Veske ütles, et üleüldine naiste poliitikas esindatuse tase on lubamatult madal.

"Praeguste valimiste kontekstis võib tähele panna, et kuigi valimisnimekirjades on mõnel erakonnal väga pikk tee tasakaalupunktini, leiame iga erakonna nimekirjast  siiski tugevaid ja kogenud naisi. Samas, tuleb arvesse võtta ka naiskandidaatide positsiooni nimekirjades. Sealt kumab läbi, et poliitika on senini suuresti meeste pärusmaa ning naised jäetakse pigem tahaplaanile," kommenteeris Veske.

Selleks, et rohkem naisi oleks poliitikas, saavad Veske sõnul erakonnad ise palju ära teha kaasates rohkem naisi poliitikasse. "Samuti on erakonnas võimalus kokku leppida põhimõtted, kuidas nimekirju koostada nii, et need oleks võimalikult esinduslikud," lisas ta.

Viimases, riigikogu XIV koosseisus on 27 naist.