Tallinna linn teatas juba mais, et ei toeta liiklusseaduse muutmise eelnõud, millega soovitakse lubada mootorratastel sõita ühissõidukirajal. Nüüd anti sama seisukoht ka riigikogu majanduskomisjonile, kes seda eelnõud praegu menetleb.

Eelmisel nädalal käis ka läbi ettepanek suunata bussiradadele ka kergliikurid ning ka see ettepanek pole pealinnale meelepärane.

Jesse märkis, et täiendavate liiklejate lisamine vähendaks ühistranspordi graafikus püsimist ja liikumise sujuvust ning tõstaks liiklusõnnetuse toimumise riskitaset.

"Eriti suur on risk elektritõukerataste puhul, sest kergliikurite ja ühistranspordisõidukite mõõtmete ning massi erinevus on väga suur. Samuti tuleb arvestada suurte sõidukite pimenurkadega, mis suurendavad nii õnnetuse toimumise tõenäosust kui raskusastet. Kohtades, kus ühissõidukirajal liiguvad trammid, lisandub rööbastesse sattumise oht. Arvestada tuleb ka ilmastikuoludega sügisest kevadeni, mil sajab sageli, nähtavus on halvem, teed on märjad või libedad ning pidurdusteekonnad pikemad," ütles Jesse.

Tallinn tegi kevadel ettepaneku eemaldada seadusest punkt, mis lubab ühistranspordirajal sõita taksodel ja elektriautodel. Linna hinnangul aitaks see tagada ühistranspordi suurema töökindluse ja parema ühenduskiiruse. 

Pealinna pressiteenistus märkis, et ühissõidukiradade koormus on viimastel aastatel juba märgatavalt kasvanud: kui 2020. aasta lõpus oli Eestis registreeritud 1649 täiselektrilist sõidukit, siis tänavu 1. oktoobril oli registreeritud 13 354 M1 ja N1 kategooria täiselektrilist sõidukit, millest 9000 ehk kaks kolmandikku asub Harju maakonnas.

"Elektrisõidukite arvu kiire suurenemine, eriti Harjumaal, on toonud kaasa olukorra, kus ühistranspordi liikumine ühissõidukiradadel on aeglustunud ning graafikus püsimine muutunud keerulisemaks. Tallinna hinnangul näitab see, et ühissõidukiradade kasutusvõimalusi tuleks pigem piirata kui laiendada," märkis pressiteenistus.