Kokku kahe maja peale – Mäepealse 2 ning Kopli 87a – majutab sotsiaalkindlustusamet 99 korteris 373 sõjapõgenikku. Märtsi lõpuks peavad ukrainlased välja kolima, tõdes sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimisosakonna tiimijuht Kirill Badikin.

"Lepingu pikendamine on ebaproportsionaalselt koormav Eesti maksumaksjale. Nendesse [korteritesse] investeerimine pole mõistlik ega otstarbekas, seda enam, et meil on lühiajalise majutuse pakkumiseks sõlmitud raamlepingud erinevate majutusasutustega, mis ei vaja täiendavaid investeeringuid," selgitas Badikin.

See jääb ukrainlastele arusaamatuks. "Inimesed on leidnud endale vastavalt elukohale ka töökohad, koolid, lasteaiad, huviringid, käiakse keeltekursustel, arstid jne. Ühesõnaga inimesed on integreerunud ja elavad iseseisvalt, nad ei ela seal nagu hotellis," ütles Mäepealse maja põgenike eestkõneleja vabatahtlik Inessa Josing.

Korteritesse on majutatud suured, seitsme- kuni kaheksaliikmelised või isegi suuremad pered. Neile üüriturult korteri leidmine on väga raske ning kulukas, kurdab Josing. Vabatahatlikud on ka aidanud kortereid, mis nüüd tühjaks jäävad, korda teha.

Pagulasabi nõustamisprogrammi juht Veronika Saareväli tõdes, et kui paarisajale inimesele võiks Tallinnas kortereid jaguda, on ukrainlastele linnas majutuse leidmine ikka keeruline.

"Osades kuulutustes on juba kirjas, et nad ei soovi ukrainlasi või on erinevaid hirmud või seisukohad, miks ei taheta neile kortereid välja üürida," ütles Saareväli.

Vabatahtlikud paluvad, et inimesed, kes on nõus oma korterit ukrainlastele pakkuma, endast teada annaks.

Põgenikud tahaks üüri eest korterites edasi elada

Et sisseseadmise vaeva ei peaks kordama, tahavad põgenikud praegustesse korteritesse jääda pikemaks. Sealjuures tahavad nad üüri ise maksta, kasvõi ilma sotsiaalkindlustusameti vahenduseta, korterite omanikule riigi kaitseinvesteeringute keskusele otse. Kuid selline lahendus keskusele ei sobi.

"Me kindlasti ei soovi ise hakata tegelema üürimisega ja põgenike koordineerimisega. See ei ole meie pärusmaa," selgitas kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart.

Kaitseinvesteeringute keskus plaanib korterid maha müüa, kuid järgmise aasta veebruarini saaks sotsiaalkindlustusametiga siiski lepingut ameti soovi korral pikendada.

Need korterid olid põgenike saabumisest saati mõeldud vaid ajutiseks majutuseks, rõhutas sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa.

"Kummalgi hoonel ei ole kasutusluba, et nad oleksid kasutusel eluruumidena. Selle kasutusloa saamine tähendab seda, et siis laienevad neile teistsugused nõuded. Tuleohutuse, tervisekaitse, kõige muu," lisas kantsler.

Kui suur selleks rahaline kulu oleks, ei oska Mändmaa täpselt öelda. Mäepealse hoone võib nõuda mitmekümne tuhande euro väärtuses täiendusi, selgitas päästeameti ohutusjärelevalvebüroo peainspektor Anneli Antsman. Kopli hoone on veel täbaramas seisus ja pealegi on hooned nii vanad, et kommunaalkulud ning üürikulud oleks seal kõrged.

"Kevadel otsisime koostöövõimalusi Riigi Kinnisvara AS-iga, kes oleks vahendaja, hakkaks neid kortereid välja üürima. Nende kalkulatsioonide alusel, kui täna üürnikud on seal tasuta, siis need ruutmeetrihinnad kujunesid ikka sinna kahekohalisteks numbriteks, mida tuleks üüriks maksta," ütles Mändmaa.

Majutuse mure on tüliks kujunenud

Josing kurdab, et juba suvest saadik on suhtlus sotsiaalkindlustusametiga pingeline. Ta ütles, et põgenikke on korduvalt ähvardatud välja tõsta, lepingud ei ole kõik olnud seaduslikud ning lahkhelisid on olnud veelgi.

"Meie vabatahtlikud, kes me nende majade juures neid inimesi aitame, nõustame ja toeks oleme, oleme selle aasta kogemusega aru saanud, et sotsiaalkindlustusametit ei saa uskuda."

Sotsiaalministeeriumi kantsler Mändmaa ei nõustu, et amet oleks vigu teinud. "Ma ei ole sellega üldse nõus, et oleks ämbrisse astutud," lausus ta. "Pigem võiks siin küsida, miks seda paanikat tekitatakse. Me oleme ka olnud kontaktis Ukraina saatkonnaga, nendega rääkinud varasemalt ja ka nüüd üle. Pigem peaks vaatama konkreetseid persoone ja inimesi selle probleemi tekitamise taga."

Mändmaa viitas, et sotsiaalkindlustusamet on eluruumid leidnud üle 20 000 põgenikule. Ka nüüd tuleb iga perega nende ootused ja vajadused üle rääkida. "Juhul kui tõesti on olukord, kus ei leita nii kiiresti eluruume, siis on sotsiaalkindlustusametil Tallinnas olemas ka majutus laeval."

Josing heidab ette, et muud lahendust ei taheta isegi kuulda võtta. "Meile sobiks isegi pikendus kuni suveni, sest praegu on siiski kooliaasta keskpaik. Kui nad peaks välja kolima, on see paljudele ukraina emadele traumeeriv, nad peaksid automaatselt laste kooli vahetama," selgitas Josing.

Kuid ka seda kompromissi riik ei soosi. "See aeg saab üks hetk otsa. Loomulikult alati võib öelda, et mõni kuu on parem kui teine, kuid neile inimestele on algusest peale sellest räägitud," vastas Mändmaa.