Suurem osa ukrainlastest on valmis jätkama sõda Vene invasiooni vastu ka sel juhul, kui Venemaa peaks kasutama Ukraina vastu tuumarelva. Juhul kui Venemaa kasutaks lahinguväljal tuumarelva, jätkaks võitlust 89 protsenti ukrainlastest ning juhul kui Venemaa kasutaks tuumarelva Musta mere kohal, siis jätkaks võitlust 91 protsenti ukrainlastest. Samuti jätkaksid ukrainlased sõdimist isegi sel juhul, kui Venemaa kasutaks taktikalist tuumarelva mõne Ukraina linna vastu.

Ukraina elanikkonna meelsuse kaardistamise küsitlusuuringu tellis Müncheni julgeolekukonverents. Sama küsitlusuuringu kohaselt sooviks tervelt 63 protsenti ukrainlastest elada Euroopa väärtusruumis ning vaid 22 protsenti USA väärtusruumis. Sama uuring tuvastas, et paljude lääneriikide ohtude esikohale on kerkinud Venemaa, kuigi ka kliimamuutusest tingitud ohte tajutakse olulisena mitmes lääneriigis.

Enamik ukrainlasi tahab nii Krimmi kui ka Donbassi tagasi

Ukraina inimestest enamik nõuab rahu tagamiseks Vene vägede täielikku taandumist Ukraina territooriumilt, sh Krimmist – sedasi arvab 93 protsenti ukrainlastest. Rahuleppega, kus Vene väed taanduvad Lõuna-Ukrainast ja Donbassist, kuid mitte Krimmist, oleks nõus vaid 11 protsenti ukrainlastest, üheksa protsenti ei oska vastata ning 80 protsenti peaks sellist kokkulepet vastuvõetamatuks. Samuti oleks 85 protsendi ukrainlaste jaoks vastuvõetamatu kui sõda lõppeks 2022. aasta 24. veebruarile eelnenud rindejoonel.

97 protsendi ukrainlaste jaoks oleks vastuvõetamatu olukord, kui Vene väed jääksid praegustele okupeeritud aladele (Lõuna-Ukraina, Donbass ja Krimmi poolsaar). Ainult ühe protsendi ukrainlaste jaoks oleks selline rahulepe vastuvõetav.

Enamjagu ukrainlastest usaldab riigikaitsel USA-d/NATO-t rohkem kui Euroopa Liitu

83 protsenti küsitletud ukrainlastest usub, et Ukraina ei saa end kunagi turvaliselt tunda, kuniks Putin on Venemaal võimul. Ainult kuus protsenti ei nõustunud selle väitega ning 11 protsenti ei osanud vastata. 65 protsenti ukrainlastest uskus, et nende riik ei saa kunagi tunda end turvaliselt, kui nad ei saa NATO liikmeks.

Kõneka statistikana arvab 63 protsenti ukrainlastest, et Ameerika Ühendriigid ja NATO on Ukraina kaitsel usaldusväärsemad kui Euroopa Liit. Tervelt 31 protsenti vastanutest samas ei osanud sellele väitele hinnangut anda.

Ukrainlaste silmis on Hiina ja India maine langenud

Ukraina elanikelt küsiti ka seda, kuidas nad hindavad kolmandate riikide ja organisatsioonide käitumist peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale. Kõige enam on langenud ukrainlaste hinnang Hiina ja India suhtes (vastavalt –37 protsenti ja –27 protsenti). Samuti on langenud n-ö globaalse lõuna ja Lõuna-Aafrika Vabariigi maine. Vähesel määral on langenud ÜRO (–2 protsenti) ja Indoneesia (–1 protsent) maine.

Tugevalt on Ukraina avalikkuse jaoks tõusnud G7 riikide, Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi maine. Saksamaa maine on paranenud tervelt 47 protsenti ning sarnasel tasemel on tõusnud ka Prantsusmaa (+43) ja Türgi (+44) maine. Maine kasvu edetabeli tipus on Ühendkuningriik, kelle maine on ukrainlaste jaoks tõusnud terve 77 protsenti, kelle järel on 76 protsendiga USA ja 72 protsendiga Kanada. Kanada järel on Euroopa Liit, kelle maine on tõusnud 61 protsenti.

Paljude riikide jaoks on kerkinud Vene-oht esikohale

Kanadas, Prantsusmaal, Saksamaal ja Jaapanis oli esikohale kerkinud Vene-oht. Veel eelmisel aastal oli Venemaa Saksa inimeste jaoks 32-st võimalikust ohust alles 18. kohal. Prantslaste jaoks oli Venemaa ohtude nimistus varem alles 25. kohal.

Kanadas ja Prantsusmaal said kõrge ohuhinnangu ka ekstreemsed ilmaolud, looduskeskkondade häving ja kliimamuutus üleüldiselt. Sakslaste jaoks oli tähtsuselt teisel kohal massiimmigratsiooni oht ning majandus- või finantskriis.

Itaalia inimeste jaoks oli ohtudest esikohal kliimamuutus, millele järgesid ekstreemsed ilmaolud ja looduskeskkondade häving. Itaallaste jaoks oli Venemaa ohtude nimistus alles kuuendal kohal.

Suurbritannia inimeste jaoks oli suurimaks ohuks energiakandjate tarnete katkemine, millele järgnes Venemaa ja mure võimaliku majandus- või finantskriisi kerkimise üle. USA-s oli samuti ohtude esikohale kerkinud Venemaa ning vabariiklased hindasid Venemaad kohati suurema ohuna kui demokraadid.

Hiinas tajuti suurima ohuna koroonaviiruse pandeemiat ja selle järel kardeti järgmist pandeemiat.

Müncheni julgeolekukonverents tellis küsitlusuuringud, et hinnata avalikku arvamust ja riskide tajumist G7 riikides, BRICS-riikides (välja arvatud Venemaa) ja Ukrainas. Igas riigis küsitleti 1000 inimest. Ukrainas tehti küsitlusuuring 19. oktoobrist 7. novembrini.

Deutche Welle juhtis tähelepanu, et Müncheni julgeolekukonverents tellis esimest korda küsitlusuuringu, mis hõlmab ka Ukrainat. Varem tellis julgeolekukonverents Venemaal tehtud küsitlusuuringut, kuid sel aastal otsustati Venemaal suurenenud repressioonide tõttu seda mitte teha.

59. Müncheni julgeolekukonverents toimub 17. veebruarist 19. veebruarini.