Veske sõnul on Eestis soolise diskrimineerimise teemaline avalik arvamus muutunud võrreldes 1990. aastatega, kui see teema oli naeruvääristatud.

"Üha rohkem inimesi leiab tee voliniku juurde ja küsib abi, negatiivne suhtumine on see koht, kus tuleb veel palju tööd teha, me kõik puutume kokku inimestega, keda võidakse diskrimineerida soo või vanuse või muude tunnuste põhjal," ütles Veske. "Kui keegi tunneb, et teda on halvemini koheldud näiteks soo või vanuse tõttu, siis anname neile nõu. Iga ebavõrdne kohtlemine pole diskrimineerimine ja see tuleb kindlasti selgeks teha," sõnas ta.

Veske ei osanud öelda, mis ta võrreldes eelmise võrdse kohtlemise voliniku Liisa Pakostaga teisiti teeks. "Minu teadmised Pakosta tegemistest on meedia vahendusel saadud," sõnas Veske.

Ta soovib jätkata tööd seadustega. "Teine pool tööst on seotud andmete ja uuringutega, tahan suurendada ühiskonna arusaama eri diskrimineerimise juhtumitest, nagu näiteks algoritmipõhine diskrimineerimine. See on, kui mingid algoritmid mingil veebiplatvormil teevad otsuseid, kuhu on sisse kodeeritud ebavõrdsus. Näiteks platvormil saavad paremaid tööotsi teatud kriteeriumile vastavad töötajaid, näiteks inimesed, kes saavad tellimusi võtta igal ajal, aga naised, kes on lastega hõivatud ja ei saa igal ajal töötada, paremaid pakkumisi ei saa," rääkis volinik.

Raha võrdse kohtlemise voliniku kantseleile tuleb sotsiaalministeeriumi eelarverealt, kuid Veske hinnangul see kantselei sõltumatust ei ohusta. "Sotsiaalministeerium ei saa meid sisu poolest mõjutada, oleme sõltumatu institutsioon," sõnas Veske. Ta ei soovi, et võrdsete võimaluste voliniku kantselei asuks õiguskantsleri büroo alluvuses. "Võrdsuse teemad väärivad täit tähelepanu, kui voliniku teemad oleksid õiguskantsleri all, siis need lahustuksid ära õiguskantsleri teiste teemade seas," sõnas Veske.

Veske kandideeris voliniku ametikohale ka 2015. aastal, aga toonane sotsiaalminister Margus Tsahkna määras vaatamata Veske suuremale punktiarvule volinikuks Liisa Pakosta. Veske seal otsest diskrimineerimist ei näe. "Seda teemat võiks tõstatada, sest ametisse nimetamine peab toimuma võimalikult läbipaistavalt, ja mis puudutab eelmist kandideerimist, siis mul pole andmeid, mis selle põhjustas, et valiti teine," lausus Veske.

Ta väitis, et tema mullune voliniku kohale kandideerimise protsess oli pikk ja keeruline. "Pidin läbima kolm etappi, sealhulgas vestluse huvikaitse ja õiguskantsleri esindajatega," ütles Veske.

Maailmavaateliselt on Veske enda sõnul "üsna keskel". "Ma ei kuulu äärmusesse. Mulle on sümpaatsed teatavad väärtused tänu tööle, mis ma teen, need on liberaalsed, aga ma olen keskpunktis," selgitas ta.

Kõige rohkem pöördumisi 2021. aastal oli soo tunnuse alusel diskrimineerimise tõttu, ütles Veske. "Tüüpjuhtumid on tööle kandideerimisel, kohtame töökuulutusi, et puhastusteenuseid saab osutada naine ja et lattu sobib tööle mees. Teine pool on lapsevanemaks olemisega seotud küsimused," ütles Veske.

Meeste domineerimist ühiskonnas on vähendanud eri riigid erinevalt, kas kvoodid või lootnud, et ühiskond areneb. "Eestis oli 1990-ndatel pilt hoopis teine, oleme muutunud päris kõvasti," ütles Veske. "Kui võtame poliitilise esindatuse, on muutus paremuse poole toimunud. Viimasel ajal on see pidurdunud, aga hea märk, et poliitiliselt nähtavatel kohtadel on meil viimasel ajal olnud naised," sõnas Veske.

Kvoote naiste esindatuse suurendamiseks Veske otseselt ei toeta. "Kvoodid oma olemuselt peaks olema ajutine meede, kui probleemid on lahendatud, siis hakkab tasakaalupunkt ise toimima. Ma ei saa öelda, et ma neid toetan või olen vastu. See sõltub, kuidas neid tehakse. See ei ole ka minu kui voliniku asi öelda, seda peavad tegema poliitikud," rääkis Veske.

Voliniku poole anonüümselt pöörduda ei saa. "Abi saamiseks on vaja selgust, keda probleem puudutab ja millised on asjaolud," märkis Veske.

Veske ei poolda, et voliniku kantseleil oleks õigus karistada. "Oma kolleegide käest olen kuulnud, et kõige rohkem aitab ebavõrdselt kohtlejaga rääkimine, tuleb selgitada, et nii ei tehta. Teised mehhanismid on ka olemas: diskrimineeritu võib pöörduda kohtu poole," ütles Veske.

Valimiste vaates soovitas Veske Feministeeriumi valgusfoori meetodiga ülevaadet, kus on välja toodud olulised teemad: sealt saab muuhulgas näha, mis poliitik mida on öeldud.