Seekordses avalduses kutsutakse lisaks Ukraina toetamisele, president Volodõmõr Zelenski rahuplaani elluviimisele ja Vene sõjakurjategijate kohtu ette saatmisele ka Vene ja Valgevene sportlaste mittelubamisele olümpiamängudele.

"Riigikogu mõistab hukka katsed lubada olümpiaharta põhimõtteid rikkudes Venemaa ja Valgevene režiime esindavaid sportlasi rahvusvahelistele võistlustele ja olümpiamängudele. Venemaa terroristliku režiimi algatatud sõja ja sooritatud genotsiidikuritegude suhtes ei saa ei Rahvusvaheline Olümpiakomitee ega keegi teine jääda neutraalseks – nimetatud kuritegude katmine olümpialipuga on amoraalne ja lubamatu," öeldakse riigikogu avalduses.

Riigikogu avalduse algatamisele andsid allkirja 94 saadikut kõikidest fraktsioonidest.

Avalduse vastuvõtmise eel pidas kõne Ukraina parlamendi Eesti sõprusrüma esimees Arseni Puškarenko, kes tänas Eestit selle eest, et Ukrainat ei ole üksi jäetud ning samuti relvaabi ja rahvusvahelise toetuse eestvedamise eest.  Puškarenko andis riigikogule üle rindeväeosalt pärineva Ukraina lipu. Ukraina ülemraada liige rääkis sellest, et juunis avatakse Žitomõri oblastis Ovrutšis lasteaia hoone, mille ehitamist korraldab Eesti ning kinnitas, et järgmised Ukraina põlvkonnad jäävad Eestile tänulikuks kogu antud abi eest.

Varasemalt on see riigikogu koosseis teinud viis avaldust Ukraina toetuseks. Eelmise aasta 18. jaanuaril avalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks, 23. veebruaril avalduse Venemaa agressioonist Ukraina vastu, 14. märtsil pöördumise Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ning teiste riikide parlamentide poole, et need toetaksid täiendavate sanktsioonide kehtestamist ja Ukraina ametlikku taotlust saada Euroopa Liidu kandidaatriigi staatus, 21. aprillil avalduse Venemaa sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas ning 18. oktoobril avalduse Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest.