Pärnu muuseumis saab kätte selle tunde, mis võis olla iseseisvusmanifesti tükkijatel – nimelt on fuajees üles seatud vanaaegne trükipress ja selle juures askeldab muuseumi pärandiosakonna juhataja Margo Samorokov.

Trükipressi alt tulev manifest ei erine 105 aasta eest Aleksander Jürvetsoni trükikojas trükitud manifestist. Formaat on pisut suurem, aga tekst sama.

24. veebruaril ja nädalavahetuselgi on võimalik muuseumis endale Eesti vabariigi sünnitunnistus trükkida.

"Kui inimene sünnib, siis inimesele antakse ka ju sünnitunnistus. Tegelikult see manifest on Eesti vabariigi sünnitunnistus. Kes tahab Eesti vabariigi sünnitunnistust ise trükkida, see võib siia tulla. Ja räägime selle loo, kuidas manifest Pärnusse jõudis ja kuidas trükkimine täpsemalt välja nägi," selgitas Samarokov.

Hoone, kus asus Aleksander Jürvetsoni tükikoda, on säilinud ja sellele paigaldati 2011. aastal mälestustahvel.

Eesti vabariigi sünniloos on aga oluline roll ka ühel Pärnu koolil, nimelt kunagisel Pärnu poeglaste gümnaasiumil, kus praegu asub Kuninga tänava kool. Selles koolis on õppinud palju kultuuri- ja poliitikategelasi, aga ka Eestimaa päästekomitee liikmetest Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Kool tähistab seetõttu vabariigi aastapäeva erilise pidulikkusega.

"Vaatame enda ümber, vaatame neid külluslikke metsi, meie nelja, täiesti eri nägu aastaaega, looklevaid viljapõlde ning vahutavat merd. Ava oma silmad ja näed, kui õnnistatud sa tegelikult oled," kõneles õpilane Loretta Raime.

"Nende samade seinte vahel on õppinud need mehed, kes on kirjutanud meile vabaduse aluse. Täna meil on vabadus, rahu, iseseisvus. Ja selle iseseisvuse vundamendi on loonud meie koolivennad. See kõlab väga uhkelt," sõnas kohtunik, kunagine kooli õpilane Liisa Nuut.

Pärnus mängiti läbi ka iseseisvusmanifesti ettelugemine

Neljapäeva õhtul mängiti Pärnus 105 aasta tagune sündmus taas läbi.

1918. aasta 23. veebruaril kella kaheksa ajal kogunes tolleaegse Endla teatri juurde hulk rahvast, sest teada oli, et iseseisvusmanifesti hakatakse ette lugema.

Rahvas oli ootusärev ja siis astuski advokaat Hugo Kuusner Endla rõdule ja manifest kanti esimest korda rahvale ette.

Tänapäeval loetakse iseseisvusmanifest ette Endla rõdu kujutavalt monumendilt.