Merihaka kodanikukaitsevarjendi peasissepääsu trepp on seitsme korruse kõrgune. Rahuajal ei seisa varjend tühjalt, vaid seal on spordiväljakud, parkimismajad, isegi ilusalong ning muud kommertsettevõtted, mille töö saab vajadusel kiiresti lõpetada, et varjend oma põhieesmärki täitma ning inimesi kaitsma saaks hakata.

"Üleüldse pakuvad varjendid kaitset varingute eest. Veel kaitseb varjend radioaktiivse tolmu eest ja muude ohtlike sõjagaaside, militaarkemikaalide eest," ütles Helsingi Kodanikukaitseühenduse planeerimisametnik Jari Markkanen.

Helsingi linnas on 60 kaljukoopas asuvat varjendit, kokku on kodanikukaitsevarjendeid Soome pealinnas aga 5500 ning neisse mahub umbes 900 000 inimest.

Markkanen rõhutas, et selliseid varjendeid kasutatakse ainult sõjaolukorras, rahuaja katastroofidest saadakse enamasti üle leebemate vahenditega.

Veel mõne aasta eest olid Helsingi elanikud varjendite ja kodanikukaitse vastu üldse üsna ükskõiksed.

"Venemaa brutaalne rünnak Ukraina vastu äratas huvi, nii et nüüd tuntakse huvi kortermajade all asuvate varjendite vastu, inimesi koolitatakse neid kasutama uue hooga ja meie ametnikena koolitame vabatahtlikke kasutama neid kaljuvarjendeid," rääkis Markkanen.

Varjendist on aga vähe kasu, kui sealt välja tulijale selgub, et vett ja elektrit ei ole, toit on otsas, side ei toimi ja üldse on kõik hädavajalik sõja tõttu lõpu leidnud.

"Varume vilja, leivavilja, varume suurtes kogustes naftatooteid ja siis, kohustusliku reservi kaudu, varume ravimeid kriisiolukorraks," selgitas Soome Riikliku Kriisivarude agentuuri tegevdirektor Janne Känkänen.

Kriisivarude agentuur kannab hoolt ka selle eest, et riigiasutuste, kaitseväe, omavalitsuste, kodanikeühenduste ja erasektori koostöö kriisioludes sujuks ning elu tagalas saaks edasi minna võimalikult samamoodi nagu rahuajal.

"Ukraina olukord iseenesest on lihtsalt kohutav ja tunneme ukrainlastele väga kaasa, kuid samal ajal annab sealgi toimuv vägagi palju õppetunde," ütles Känkänen.

Tema sõnul saavad soomlased suurepäraselt aru, et sõja ajal pole tarvis ainult tõhusat kaitseväge, vaid ka hästitoimivat tagalat ning et kogutud varud ja kriisioludes toimima õpetatud ühiskond tagavad neile ellujäämise.