Soome tsiviilkaitse ja varjendite võrgustik on maailmas ainulaadne. Näiteks Helsingis on maa all justkui alternatiivne linn, kus on turvaline koht kõikidele pealinna elanikele. Varjendite eesmärk on kaitsta rahvast kas plahvatuste või gaasirünnakute eest. "Impulsile" anti võimalus näha ühe sellise tsiviilkaitsekeskuse sisse.

Helsingi Merihaka elamurajoonis asuv varjend asub umbes 20 meetri sügavusel. Häda korral mahub sinna ligi 6000 inimest.

"Meil on siin erilised uksed. Need on plahvatuskindlad uksed ja meie ees on gaasikindlad uksed. /.../ Meil on treenitud vabatahtlikud, kes teavad, kuidas need uksed käivad ja nemad saavad meil aidata neid sulgeda," kirjeldas Soome Tsiviilkaitse spetsialist Tuula Luoma.

Luoma näitas "Impulsile" mitmesaja meetri pikkuses koridoride ja käikude jadas, kuidas maa-aluses peidupaigas on läbi mõeldud iga viimne kui detail.

"Meil on narivoodid inimestele. Meil ei ole voodeid kõigile. Igal inimesel ei ole enda voodit, sest me usume, et inimesed töötavad vahetustes. Me usume, et kolmandik on aktiivsed, mis tähendab, et teevad siin tööd, ja üks kolmandik proovivad magada ja kolmandik puhkavad," selgitas Luoma.

Inimesed peavad sinna varjendisse minnes võtma kaasa toidu ja voodiriided.

"Siin ei ole toitu. Ja (kaasa tuleb võtta) midagi ka lugeda, mõistatusi, sest aeg võib siin minna väga aeglaselt. /.../ Me ei ole näinud, et see on vajalik, siin toitu hoida. /.../ See on hetkel vaade, et maksimum aeg on kolm päeva, aga muidugi on see nii, et näiteks mida me oleme Ukrainast õppinud, et inimesed lähevad varjumispaikadesse päris tihti, aga lühikeseks ajaks. /.../ On oluline ka jätkata normaalse eluga nii kaua kui see on võimalik," rääkis Luoma.

Helsingi on võtnud lähenemise, et igapäevaselt peavad need varjendid olema muuks kasutuseks. Näiteks on seal kohvik, jõusaal ja laste mänguväljak. Aga katastroofiolukorras peab kõik selle sealt 72 tunni jooksul kokku koristama ja muutma varjendiks.

"Ma usun, et see on hea, et inimestel on igapäevane kasutamine, sest kui midagi suuremat juhtub ja sa oled kogenud, et sul on siin hea aeg /..../, ma usun, et siis on psühholoogiliselt lihtsam tulla kohta, millega oled tuttav," sõnas Luoma.

Varjendis on ka spordihall koos nelja põrandajalgpalli väljakuga, mida igapäevaselt kasutataksegi spordiväljakuna, kuid katastroofi korral on võimalik teha sinna näiteks kohad esmaabiks.

"Kui on vaja pikemaajalisemat kaitset, siis saame siia teha näiteks koha kooli jaoks ja meil on ka lastesõbraliku koha korraldamise võimalus ja kohad magamiseks," lisas Luoma.

Helsingi linnas on selliseid kaljukoopas asuvaid varjendeid 60. Kokku on selliseid linnas aga umbes 5550 ja neisse mahub üle 900 000 inimese.

Soomes elab umbes 5,4 miljonit inimest, varjumiskohti on 4,8 miljonile inimesele.

"Meil on ruumi siin Helsingis, siin on rohkem ruumi kui inimesi, kes siin elavad. See tähendab, et inimesed, kes siin elavad ja siia tööle käivad, neil on siin koht ja lisaks turistid ja teised külalised," ütles Luoma.