Veepuudus kummitab eelkõige Viimsi valla elanikke. Põhiosa sealsest joogivee vajadusest on Viimsil olemas, kuid veerandi annab juurde Tallinna Vesi. Viimasest uuringust selgus, et aastaks 2035 kasvab Viimsis vee tarbimine 72 protsenti.

Abivallavanem Alar Mik ütleb, et seetõttu pole vallal järgnevatel aastatel plaanis uusarendusi vastu võtta.

"Tulevikus tahaks nii teha, et kui mingisugused veeressursid täiendavalt tekivad, et need olekski suunatud ennekõike äri, teenusega, teenusmajanduse ja töökohtadega seotud ettevõtlusele. Seda on ka vallaelanikud öelnud, et seda on rohkem vaja elamuarenduse kõrval natuke kaasa aidata," sõnas Mik.

Veenappuse kontrolli alla saamiseks otsib vald lisavõimalusi.

"Üks variant ongi teiste omavalitsustega koostöö või ka taotlus, et põhjaveeressursse juurde eraldatakse ja täiendavaid veehaardeid tehakse," lausus Mik.

Teistes Tallinna lähipiirkondades nii suurt veepuudust pole. Küll aga kerkib probleem esile suviti, kui kastmiseks kasutatakse sademevee asemel samuti joogivett.

"Küll aga on suviti muresid ka teistes piirkondades. Sakus mõnedes piirkondades ja kuuldavasti ka Harkus. Ressurss tervikuna on piisav ja nii kriitiline ei ole, aga loomulikult, omavalitsused peavad arvestama sellega, et kui nad uusi arendustegevusi lubavad, siis ka veeressurssi peab olema piisavalt selle jaoks," sõnas keskkonnaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

Harku vallas veel mõni aasta tagasi veepuudusele mõelda ei tulnud, kuid tulevikuvaates on vesi üks peamine mõjutaja. Kõige kiiremini kasvab seal Tiskre piirkond, kuhu kolib lähiaastatel juba kehtestatud detailplaneeringute järgi umbes 2000 inimest.

"Veeressurss on üks oluline toimeaine selleks, et me saaks neid planeeringuid üldse kehtestada. Nii et vee olemasolu on kindlasti esimene prioriteet," ütles Harku Vallavanem Katrin Krause.

Ka Harku vallal on sõlmitud Tallinna Veega kokkulepe, et vajadusel sealt vett juurde saada.