Keskkonnaministeeriumis valminud dokument käsitleb vesinikku kui tuleviku keskkonnasäästlikku energiakandjat.

"Vesiniku teekaardi eesmärk on näidata, et vesinik on üks alternatiive tulevikus, et liikuda puhtamale keskkonnale, võtta kasutusele puhtamaid tehnoloogiaid. Vesinikul on kindlasti oma roll. Teekaardi eesmärk on anda kindlus turuosalistele ja teadlastele, et vesinik on selline teema, milles riigil on oma huvid, mida riik näeb tuleviku energiakandjana," rääkis keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.

Kuna jutt käib rohevesinikust, tuleb selle tootmiseks ammutada energiat taastuvelektri tootmisest.

"Me saame rääkida vesinikutehnoloogia suuremahulisest kasutuselevõtust pärast seda, kui on maismaa- ja meretuulepargid suuremas mahus turul, siis on võimalik ülejääki kasutada rohevesiniku tootmiseks," ütles Münt.

MKM-is on käivitatud 50 miljoni eurone rahastusfond vesinikuenergiaga seotud projektide toetuseks.

"Kõige suurema positiivse mõjuga valdkonnad olid transpordisektor ja keemiatööstus, sellest tulenevalt me ka pilootprojekti sinna kavandasime. Tegemist pole enam seotud ühistranspordiga, vaid kogu transpordiga ehk tootmine, tankimistaristu ja transport," lausus MKM-i taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik.

Vesiniku kasutamise tõsisem probleem on praegu sellega seotud suured energiakaod.

"Vesinik tõenäoliselt ei saa olema oluline kütus transpordis, ka Jaapanis on paljudest projektidest loobutud, busside puhul on see väga kallis lahendus. Ja paistab ka, et salvestuslahendusena. Salvestada väga suures koguses ja siis uuesti pöörata elektriks, see on väga kallis ja energiat raiskav," ütles Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets.

Tuumajaama kavandava Fermi Energia juhi Kallemetsa hinnangul on vesinikul rohke potentsiaali tööstuses, näiteks väetisetootmises.