Tallinn asub linnaliikluses vesinikubussi katsetama

Vesinikubussi tankimine
Vesinikubussi tankimine Autor/allikas: "Osoon"

Tallinn katsetab sel nädalal vesinikubussi linnaliikluses. Tallinna Linnatranspordi AS-i (TLT) hinnangul võiks vesinikubussid laiemalt linnatänavatele ilmuda viie kuni seitsme aasta pärast.

Eesti Vesinikutehnoloogia Ühingu tegevdirektori Ain Laidoja sõnul ei ole ilma keskkonnasõbraliku vesinikuta võimalik kliimaeesmärke saavutada. Oma olemuselt on vesinikubuss elektribuss, mis ei jäta linnaruumi heitmeid, ütles Laidoja.

"Erinevus niinimetatud elektri- ja vesinikubussi vahel seisneb vaid selles, kuidas energia on bussile kaasa võetud. Elektribussi energia on salvestatud liitiumioonakusse, aga vesinikubussil on energia kaasa võetud vesinikuna, mida otse bussi pardal elektriks muundatakse," selgitas Laidoja.

Ta loetles vesinikutehnoloogia eeliseid muude elektribusside ees: tankimine on kiirem ja sõiduulatus pikem.

"Miks mitte sõita näiteks vesinikutehnoloogiat kasutas Tallinnast Riiga, seal teha kiire tankimine, uus bussijuht rooli ja kohe tagasi?" pakkus ta välja ja tõi näite ka tankimiskiirusest. "Sama koguse energiat pardalevõtuks kulub vesinikubussil aega 50 korda vähem kui näiteks elektribussi laadimisel."

Vesinikusõidukite jaoks on vaja ka taristut. Keskkonnainvesteeringute Keskus on eraldanud viis miljonit eurot, et Utilitas saaks rajada Tallinna rohevesiniku tootmisüksuse ja tarnetaristu. Esimene tankla valmib Laidoja sõnul järgmise aasta lõpus ja liiklusesse ilmuvad vesiniku peal töötavad taksod. Tooraineprobleemi ei tohiks tema hinnangul tekkida.

"Meil on vaja ämbritäis vett ja 50 kilovatt-tundi elektrit - sellet saame ühe kilogrammi vesinikku."

Tallinna Linnatranspordi aktsiaseltsi juht Kaido Padar ootab vesinikubussi katsetamist põnevusega. 

"Iga buss, sõitku ta gaasi, elektri või diislikütusega, võib käituda natukene omamoodi. Teisipäeval on plaanis panna vesinikubuss liinile number 16 tavapärast liini sõitma, et vaadata, kuidas ta sellise liinimahu juures käitub. Üldiselt transpordifirmadel, kes linna vahel väga palju kilomeetrid maha sõidavad, on kõige tähtsam toimepidevus," rõhutas Padar.

Ta lisas, et TLT on küll väga aldis uusi asju proovima ja katsetama, aga uue tehnoloogia puhul peavad sünnitusvalud olema läbi elatud ja ka hind paika loksunud. Praegu maksab vesinikubuss kaks korda rohkem kui diiselbuss.

"Mina isiklikult arvan ja kolleegid mujalt Euroopast arvavad sama, et selline buss võiks masstarbimisse tulle vast viie kuni seitsme aasta pärast," rääkis Padar.

Ain Laidoja ütles, et kui tahetakse saavutada kliimaeesmärke, peaks kõikidel rohetehnoloogiatel olema võrdne positsioon konkureerimiseks ja seda saab mõjutada maksupoliitikaga

"Kui maksustaksime rohelisi kütuseid vähem, sest nad ei saasta, ja fossiilseid kütuseid rohkem, siis tekiks puhastele tehnoloogiatele konkurentsivõime iseenesest," tõdes vesinikutehnoloogia ühenduse juht.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: