Merits ütles, et isegi kui lõputult koroonaviiruse laborist vallapääsemise teooriaid uurida, siis mingisuguseid tõestusi ilmselt kunagi ei ole ega tule. "Mis on USA energiaministeeriumi seos bioloogiaga, on muidugi ka ülimalt küsitav. Need pole teaduslikud argumendid, need on luureargumendid," sõnas ta.

Meritsa sõnul on küsimus on selles, kuidas labori-teooriast rääkida. "Seal peab olema äärmiselt selge, mida nad ütlevad. Kas viirus pääses lahti sellest laborist või ta tehti selles laboris? Need on äärmiselt erinevad asjad. Mitte ükski agentuur, kellel on vähemalt natuke kompetentsi bioloogias, ei väida teist. Tegemist on kahtlemata loodusliku, mittemanipuleeritud ja mittekimäärse viirusega. Kõik vandenõuteooriad, mis vastupidist väidavad, on suuremal või vähemal määral lollid. Aga "lahti pääsema" on laiem termin ja selle alla mahub ka see, et viirusega võidi töötada selles laboris ja mingi laboriõnnetuse tõttu tõenäoliselt tahtmatult ta sealt välja sai. Seda viimast varianti välistada ei saa. Viirus pole tehtud Wuhanis, aga kas ta lahti võis pääseda, see on usuküsimus," rääkis Merits.

Merits ise koroonaviiruse laborist vallapääsemist pigem ei usu. "Aga ma tean, et selliseid juhtumeid eksisteerib. Laias laastus on nii, et looduslikest allikatest pärinevate viirustega, mis ei kujuta teadaolevalt inimesele ohtu, ei tööta keegi kõrge bio-ohutusega laboris (nagu oli Wuhani labor – toim.). See oleks kallis ja mõttetu. Sellega töötatakse täiesti tavalises teise taseme B2 laboris, mis tähendab, et kontroll selle üle, kas keegi töötaja võis selle üles korjata, on väga väikene. See pole välistav olukord," sõnas Merits.

"Teine küsimus on see, et ma isiklikult ei usu, et nad koroonaviirusega seal mängisid, küll aga olen nõus uskuma, et laboris võis see viirus eksiteerida kui teise viiruse kontaminatsioon, millest polnud teadlane ise teadlik," lausus Merits.

Viirus tuli algul kindlasti nahkhiirtelt, ütles Merits. "Aga kes oli seal vahepeal, seal on auk jah. Viirused nahkhiirelt otse inimesele ei levi, enamasti on seal vaheperemees vahel. Vaheperemehe leidmine pole aga lihtne, sest viirus ei pruugi vaheperemehel stabiilselt püsima jääda, või seda pole otsitud või hiinlased on leidnud, aga pole öelnud," selgitas ta.

Meritsa hinnangul ei saagi me kunagi selget pilti Sars-Cov-2 viiruse päritolust. "Paremal juhul saame teada mingist looduslikust viirusest, mis on koroonaviirusega sarnane, sarnasem veel kui nahkhiireviirus. Võibolla ujub mõni vaheperemees pinnale, aga seal tekib palju segaseid asju, sest viirus levis ka inimeselt loomadele," sõnas Merits.

Koroonaviiruse leviku algusest selle aasta veebruari lõpuni ehk ajavahemikul 26. veebruar 2020 kuni 20. veebruar 2023 registreeriti Eestis 784 302 koroonaviiruse haigusjuhtu, sealhulgas 614 848 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu.