AI võib joonistada valmis pildi Kalevipojast või ükskõik millisel muul etteantud teemal ja stiilis; komponeerida laulutekste ja muusikat; treida esseesid või koguni romaane nagu nipsust ning on suuteline mõtteid vahetama äravahetamiseni sarnaselt päris inimesega.

AI ehk tehisintelligentsi enda loodud tekst kirjeldab end nii: "AI tähistab tehisintellekti, mis suudab täita ülesandeid, mis tavaliselt nõuab inimese intelligentsust, nagu visuaalne taju, kõnetuvastus, otsuste tegemine ja keele tõlkimine. AI-süsteemid kasutavad algoritme, statistilisi mudeleid ja suuri andmekogumeid, et õppida kogemustest, teha prognoose ja parandada oma toimivust aja jooksul. AI abil saab luua intelligentseid süsteeme, mis aitavad inimestel lahendada ülesandeid ja muudavad nende elu lihtsamaks."

"Kui rääkida plussidest, siis kindlasti üheks oluliseks nii-öelda eesmärgiks ja tulemuseks täna on andmepõhised otsused ehk inimene ei suuda võtta nii palju sisendit arvesse, et anda parimaid soovitusi. Ehk siis soovitusmootorina väga kasulik," kirjeldas MKM-i riigi andmete valdkonna juht Ott Velsberg.

Velsberg tegeleb juba hulk aastaid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis riigi andmete valdkonna juhtimisega, Eesti Rahvusringhäälingu monteerijana töötav Martti Sepp ja videoproduktsioonifirma omanik Tarvo Tammeoks on tehisintellekti entusiastid paljuski töö tõttu.

Tehisintellekt igapäevaelus ei ole uus

Tegelikult puutume me lihtsama tehisintellektiga kokku juba aastakümneid. Need on kasvõi algoritmid, mis kuvavad näiteks vastavalt inimese like'idele sotsiaalmeedias just talle sihitud reklaami või suudavad maksuameti kõnerobotis arendada lihtsamat vestlust.

Suurfirmad nagu Google ja Microsoft või riigid nagu USA ja Hiina on superarvuteid ning artificial intelligence'i ehk lühidalt AI-d arendanud üldsuse eest suuresti varjus ning puudus ja tegelikult puudub siiani täpne arusaam kõige kaugemale jõudnud tehisintellekti võimekusest.

Kui USA tehisintellekti uurimise labor OpenAI tegi mullu novembris avalikuks oma suhtlusroboti Chat GPT, võrreldi seda esimese auto turule tuleku või inimese jõudmisega kuule.

Väga lihtsalt öeldes tuginevad AI-d väga suure hulga andmete väga kiirel töötlemisel ja sünteesil, tänu millele nad suudavad pakkuda üllatavalt intelligentseid vastuseid. Kasutaja vaates on võrreldes kasvõi meile nii tuttava guugeldamisega erinevus, et sa võid kirjutada veebi otsiaknasse lahtise tekstiga oma soovi nagu esitaksid küsimuse inimesele ja saad sekunditega vastuse.

Kui Google'i otsing viskab ette rea vasteid, mille seast pead ise sõeluma, siis ChatGPT annab ühe vastuse. Võib küsida triviaalseid asju tänase ilma kohta, lähedal asuva restorani soovitust või mõne raamatu nagu "Tõde ja õgus" kokkuvõtet.

Aga veel enam – AI on justkui võimeline loominguks, näiteks mõtlema välja unejutu Tarvo lapsele. "Kolme sekundiga oli mul lugu olemas, natuke palusin tal muuta, et asi põnevamaks oleks läinud," rääkis Tammeoks.

Et vahepeal on välja tulnud ka visuaale loovad tehisintellektid nagu Dall-e ja Midjourney, läks Tarvo sinna ja lasi samale jutule kohe teha ka illustratsioonid.

"Pealtnägija" tegi oma katse: andis ülesande koostada lauluteksti, 12-takti ja bluusi stiilis. Avalikkusele tasuta kättesaadavad AI-robotid saavad juba talutavalt hakkama ka eesti keelega, aga töötavad siiski paremini inglise keeles.

Nii tekst kui akordid sündisid umbes viie sekundiga. Samamoodi on ainuüksi ChatGPT-ga mänginud juba üle saja miljoni inimese, alates niisama uudishimulikest, lõpetades ajakirjanike ja teadlastega. See ongi selliste rakenduste taga seisvate firmade eesmärk: ühelt poolt reklaam tootele, teisalt läbi suhtluse arendada – kui soovite õpetada – oma tehisintellekti paremaks.

Tulemused on ühelt poolt sensatsioonilised – näiteks on mitmed ülikoolid teatanud, et kas keelavad AI-de kasutamise tekstiloomel või vastupidi ei nõua enam esseede kirjutamist, sest ei suuda vahet teha inim- ja masintekstil. Aga teisalt teevad paljukiidetud AI-d ka totraid vigu kasvõi nii lihtsa asjaga, et ei suuda inimesel kujutada õiget hulka sõrmi või aetakse neil muul moel "juhe kokku".

Kui mitte midagi muud, on see hetkel lahe mänguasi, millel potentsiaal kasvõi leevendada suhtlusvaegust. 

"Vanainimesed, kes on üksinda ja kellel ei ole kellegagi rääkida, see võib olla küll teema, et chati robot võib-olla paneb ühe lüli vahele, et inimene ei pea trükkima, ta lihtsalt räägib," ütles Tammeoks.

Tekitab palju eetilisi küsimusi

Vaimustuse kõrval tekitab AI võidukäik siiski hulga eetilisi küsimusi ja otseseid hirme. Alustades kasvõi sellest, et sama ChatGPT või tema analoogid on suutelised mitte ainult õpetama, kuidas valmistada pommi või narkootikume, aga ka konkreetselt juhatama, kust sinu kodulinnas kõige soodsamalt selleks lähteaineid osta. Kuigi kõikvõimalike kuritarvituste viise püütakse järjest kinni keerata, saab kavalate küsimustega sellest pahatihti mööda.

Ühelt poolt on ChatGPT demonstreerinud, et suudab näiteks programmeerida lihtsamat koodi ja säästa palju inimtöötunde, teisalt võib ta panna programmeerima pahavara või tootma kasvõi libauudiseid.

"Tehisintellekt võimaldab seda küll rohkem nii-öelda genereerida, aga samal ajal on kõrval ka teine liin, mis tegeleb sellega, kuidas tuvastada masina poolt genereeritud teksti. Me näeme täna väga palju kasu riigi vaatest, näiteks küberrünnakute, anomaaliate tuvastamine ja nii edasi. Ühelt poolt jah, ta on ohuallikas, aga teisalt, kui õigesti kasutatud, võimaldab oluliselt turvalisemat keskkonda," ütles Velsberg.

Velsberg kuulub tehnooptimiste kilda seda enam, et Eesti püüab tema osalusel hoida digiriigi lippu kõrgel ja hakkas neli aastat tagasi välja töötama tehisintelligentsi rakendusi avalikus sektoris, sealhulgas digiriigi virtuaalset assistenti, millele pandi – sõltub maitsest – kas vaimukas või irooniline nimi "bürokratt".

Velsbergi sõnul võiks bürokratt teavitada kasutajat näiteks tema passi aegumisest või ravimiretsepti välja kirjutamisest.

Isegi kui otsesed väärkasutused saab kuidagi kinni keerata, jääb siiski palju põhimõttelisi hirme. Näiteks, et suur hulk inimesi alates kunstnikest kuni õpetajateni kaotab nende tõttu töö.

"Ma arvan, et keegi tööd otseselt ei kaota. Me täna näeme pigem, et tehisintellekt on abistav toetaja kõrval. Muidugi see potentsiaal on hästi palju tegevusi automatiseerida. Täna meil on tegelikult puudus ikkagi tööjõu kätest, ehk siis tehisintellekt võimaldab panustada rohkem lisandväärtust loovatele tegevustele," rääkis Velsberg.

Ühed nimetavad AI-sid hetkel niisama edevaks mänguasjaks, teised kõnelevad uuest tööstusrevolutsioonist, kolmandad eksistentsiaalsest ohust, sest AI-d õpivad ülikiirelt, aga neil puudub moraalne kompass. Hiljuti väitis isegi üks Google'ist lahkunud insener, et nende laboris arendati AI, kellel tekkis eneseteadvus nagu inimesel. Google lükkas selle küll kähku tagasi.

Kõik ütlevad, et täpseid tagajärgi ei suudeta ette näha, kuid AI arenduse džinn või siis kratt on juba pudelist väljas ja pidurit tõmmata ei saa. Ainuüksi ChatGPT välja tulekust möödunud mõne kuu jooksul on kümmekond firmat teatanud sarnase teenuse lansserimisest. Hetkel on neist enamik veel tasuta, kuid juba leidub ka mitu tasulist, justkui paremat versiooni.

Ei jäägi muud üle, kui lahendada kerkivad küsimused käigu pealt, nagu – kellele õieti kuuluvad AI loodud teoste autoriõigused, olgu see siis lastejutt või bluusijupp?

"Vot, ma ei tea, kas seda võibki avaldada. See ongi nagu hea küsimus, et kellel on nüüd õigused tegelikult kuuluvad, ma ei oska seda öelda. Ja ma mõtlesin küll, et nagu tegelikult lasteraamatut sellega teha peaks olema ju üsna lihtne," rääkis Tammeoks ja märkis, et selle avaldamisel teose eest raha siiski küsida ei tohiks.