Toodete puhul vahetavad kliendid midagi väärtuslikku mingisuguse füüsilise või digitaalse objekti vastu. Poest leiba või internetist PDF-formaadis raamatut ostes me hangime tooteid. Teenuste puhul sooritavad kliendid sarnase tehingu, aga selle käigus nad mingisugust objekti ei omanda. Näideteks on taksoga sõitmine või Spotify vahendusel muusika kuulamine.

Spotify ongi vast üks tuntumaid näiteid tarkvarast kui teenusest, kus kasutajad rendivad juurdepääsu teenusepakkuja rakendusele. Tavaliselt suhtleb klient teenusepakkuja tarkvara või andmetega veebilehitseja või spetsiaalse rakenduse kaudu. Teisteks tuntud teenustarkvara näideteks on Gmail, Google Docs, Adobe tooted ja Microsoft 365, mis tagab juurdepääsu Windowsi kasutajatele tuntud kontoritarkvarale.

Viimase paarikümne aasta jooksul on üha kasvav hulk informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi tooteid asendunud teenustega. Kuigi teenusepõhise lähenemise juured on eelmise sajandi keskpaiga suurarvutite kasutamises, siis praegu soosivad seda ennekõike pilvandmetöötluse levik, kasvav internetiühenduse kiirus ja mugavus. ChatGPT, Midjourney, Stable Diffusion ja mitmed teised hetkel populaarsust koguvad generatiivse tehisintellekti rakendused on enamike kasutajate jaoks samuti teenustarkvara.

Viiped (prompts) ehk kasutajate sisendid neisse rakendustesse on sageli filtreeritud. Nii püüavad rakenduste omanikud piirata illegaalse või nende jaoks potentsiaalselt problemaatilise sisu loomist. Näiteks ChatGPT ei ütle, kuidas kuritegusid sooritada ja väldib diskrimineeriva sisu genereerimist. Pilte genereeriv Stable Diffusion ei võimalda muu hulgas kuulsusi kujutavate või mõningate kunstnike stiilis kujutiste loomist.

Need piirangud on näited tehnilistest normidest, mis avalduvad konkreetse tehisintellekti süsteemi disainis ja mis suunavad nii süsteemi käitumist kui ka piiritlevad selle lubatavaid kasutusviise. Tehniliste normide sisu on mõjutatud nii ühiskondlikest ja õiguslikest normidest kui ka süsteemi loojate ning omanike väärtushinnangutest. Lawrence Lessig on kirjutanud, et tarkvara saab kasutada kasutajate käitumise suunamiseks juriidiliselt ja moraalselt soovitud suunas, piirates nende võimalusi vastupidiselt tegutseda.

Tehniliste normide sisu mõjutavad ka ettevõtete mainega seotud kaalutlused. Näiteks Google ja Meta piiravad või raskendavad teatud tüüpi sisu kättesaadavust oma platvormidel, sest see peletab reklaami ostvaid kliente. Ei saa välistada, et omanike mainekujunduslikud kaalutlused on mõjutanud ka ChatGPT ja Stable Diffusioni tehnilisi norme.

Neid ja mitmeid teisi generatiivse tehisintellekti rakendusi kasutatakse muuhulgas loometöö vahenditena. Traditsioonilisi vahendeid, pintsilt või trükimasinat, kasutav looja ei seisnud kunagi silmitsi olukorraga, kus nad ei saa teatud teemasid käsitleda, sest valitud tööriistad peavad neid ebasobivaks. Sellise võimalusega on silmitsi kõik, kes kasutavad teenustarkvara loometööks ega püüa spetsiaalsete viibete, alternatiivsete teenuste või isiklike generatiivsete mudelite kasutamise abil tehnilistest normidest mööda minna.

Piltlikult öeldes annavad generatiivse tehisintellekti rakendused looja kavatsusele esmalt omapoolse hinnangu ning selle põhjal otsustavad, kas oma ülesannet täita või mitte. Vähemalt kunstilise loomingu puhul ei ole selline tehnoloogiline moraliseerimine ilmtingimata hea. Mitmed oma kaasaegseid norme riivanud teosed – näiteks "Candide ehk Optimism," "Doktor Živago," "Madame Bovary" ja "Viha kobarad"– on tagantjärele kirjandusklassika hulka arvatud. Tulevikus võib sarnaste teoste loomine tehnoloogilisi norme sisaldavate vahenditega raskendatud olla.

Vastu saaks väita, et keegi ei ole kohustatud selliste vahendite abil loometööd tegema. Nende vältimine ei pruugi aga nii lihtne olla, sest konkurentsist tingitud surve produktiivsuse kasvatamiseks võib paljude loojate jaoks tekitada olukorra, kus generatiivset tehisintellekti kasutamata jätmine ei ole mõeldav. Kuna generatiivne tehisintellekt plaanitakse integreerida ka Adobe pilditöötluse ja Microsofti kontoritarkvarasse, siis muutub loometöö sisu mõjutavate tehniliste normide vältimine paljude jaoks veelgi raskemaks.

Toimuvad muutused näivad kinnitavat seda, mida mitmed uurijad on juba aastakümneid väitnud: tehnoloogiad ei ole neutraalsed tööriistad, vaid kannavad endas väärtusi. Sisu loova teenustarkvara levikuga võivad sagenema hakata olukorrad, kus koos kasutajatingimustega nõustuvad kasutajad ka teatud väljendusvabaduse piirangutega.

Lisaks tehnilistele võimalustele võib väljendusvabadus sellisel juhul muutuda üheks tarkvara valiku kriteeriumiks. Kui generatiivse tehisintellekti leviku ja kasutamise praegused kasvutrendid jätkuvad, siis võib juhtuda, et peame üha enam hakkama harjuma moraliseerivate tööriistadega.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.