Riigikogu valimistel hääletas 63,7 protsenti valijatest
Esialgsetel andmetel oli riigikogu valimiste osalusprotsent 63,7. Kõige kõrgem oli valimisaktiivsus Rapla maakonnas (77,6) ja kõige madalam Ida-Viru maakonnas (52,7 protsenti).
Kõige aktiivsemalt käidi valimas seekord Raplamaal, kus oma hääle andis 77,6 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
Harjumaal käis hääletamas 73, Tallinnas 69,8 ja Tartus 72,6 protsenti valijatest.
Üle 70 protsendi ulatus valimisaktiivsus ka Hiiumaal ja Saaremaal.
Kõige madalam oli osavõtuprotsent Ida-Virumaal (53,3), järgnesid Valgamaa (62,6) ja Järvamaa (65,7).
Täpsema osavõtu statistika leiab SIIT.
Neli aastat tagasi oli riigikogu valimiste osalusprotsent 63,7. Kõige aktiivsemad valijad olid Harjumaal (69,6 protsenti), kõige vähem käidi hääletamas Ida-Virumaal (48,2 protsenti). Tallinnas oli osalusprotsent 66.
Valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga ja saab oma elukohajärgse valimisringkonna piires valida, millises jaoskonnas hääletamas käia. Valimisjaoskondade kohta saab rohkem infot kaardirakenduselt aadressil jsk.valimised.ee
Valimisjaoskonda kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument, näiteks pass, ID-kaart, juhiluba või pensionitunnistus. E-hääletada pühapäeval enam ei saa. Küll aga saab valija veel ka valimispäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-häält muuta.
Kui valijal on tervislikel või mõnel muul mõjuval põhjusel raske valimisjaoskonda kohale tulla, saab ta taotleda kodus hääletamist. Selleks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele taotlus. Seda saab täna veel teha kohaliku omavalitsuse määratud telefoninumbril kella 9 kuni 14.
Riigikogu valimistel on Eesti jaotatud 12 ringkonnaks. Valimistel kandideerib üheksa erakonda ja kümme üksikkandidaati - kokku 968 kandidaati. Eelhääletamisel osales 47,3 protsenti valijatest, elektrooniliselt andis hääle 313 514 inimest, jaoskonnas käis valimas 143 346 inimest. Lõplik e-häälte arv selgub täna hilisõhtul, sest pärast valimisjaoskondade sulgemist toimub topeltthääletamise kontroll. Kui valija on kasutanud mõlemat hääletamisliiki, jääb kehtima vaid valimisjaoskonnas pabersedeliga antud hääl.
2019. aasta eel- ja e-hääletamise perioodil andsid valijad kokku 346 409 häält – neist 99 177 pabersedelil ja 247 232 elektrooniliselt.
Neist riigikogu valimistest muutus hääletamisest osavõtu arvestamise metoodika. Varem arvestati selle arvutamisel kõiki Eesti valijaid, kuid püsivalt välismaal elavatest valijatest ainult neid, kes päriselt valimas käisid. Nüüd võetakse arvesse kõiki välismaal elavaid valijaid – ka neid, kes valimas ei käi. Välisriigis elavate valijate arv on suur (umbes 84 000), kuid nende valimisaktiivsus madal (eelmistel valimistel ca kaheksa protsenti). Seega langeb uue arvestusega üldine valimisaktiivsuse näit. 2019. aasta valimisaktiivsus oli vana metoodikaga 63,7 protsenti, uue metoodikaga olnuks umbes 58 protsenti.
Toimetaja: Mari Peegel, Marko Tooming