Mida te vaidlustama lähete?

Me vaidlustame elektrooniliste häälte kokkulugemise toimingu ja palume need hääled jätta arvestamata.

Seadusest tulenev regulatsioon, mis e-hääletamise korraldust ja nende häälte kokkulugemist reguleerib, on täiesti puudulik, kui mitte öelda olematu. Ja see toob meie hinnangul kaasa selle regulatsiooni põhiseadusevastasuse.

See tegelikult ei ole mingi uus leiutis, see on juba päris vana. Tegelikult juba 1998. aastast on riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et kõik valimistega seotud küsimused peavad olema lahendatud valimisseadusega. Tol ajal olid muidugi teised probleemid, aga analoogia on asjakohane.

Ja veel 2019. aastal ütles ka riigikohus ühte kaebust lahendades, et valimisõiguse ja õigusriigi printsiipide tagamiseks oleks vaja elektroonilise hääletamise kord detailsemalt reguleerida õigustloovates aktides, mis tähendab seaduses. Ja siiamaani ei ole riigikogu seal mitte midagi teinud.

Kujunenud olukord on selline, et riigikogu annab korralduse ja menetluse ja elektroonilise hääletamise läbiviimise tingimused põhiosas täielikult Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestada.

Ja Vabariigi Valimiskomisjon on ühtlasi siis seal nagu seadusandja, korraldaja ja järelevalve teostaja - kõik ühes organisatsioonis. See ei ole kooskõlas võimude lahususe põhimõttega ja ei ole kindlasti kooskõlas põhiseaduse loogikaga.

Ehk siis, kui nüüd oleks need toimingud, mida Vabariigi Valimiskomisjoni häälte lugemisel tegi, kogu see protsess, pandud seadusesse kirja, siis oleks kõik olnud õiguspärane?

Pole päris kindel. Sest ma arvan, et kui nad oleksid seaduses kirjas, siis oleksid nad seaduses kirjas hoopis teistmoodi. Sellepärast, et elementaarsed vaadeldavuse, kontrollitavuse ja avalikkuse põhimõtted on lahti selgitamata, reguleerimata. Need on asjad, mis kindlasti tuleks seaduses ära reguleerida ja mida näiteks teised riigid on, kes ei kasuta muide e-valimisi, on suhteliselt eeskujulikult teinud - näiteks Šveits või Norra.

Ja ma arvan, et see pilt oleks seadusandja tasandil hoopis teistsugune. Sellepärast, et 101 pead on ikkagi 101 pead, aga valimiskomisjon on suhteliselt väike organ.

E-valimisi on üritatud vaidlustada riigikohtus praktiliselt kõikidel kordadel alates 2005. aastast, kui meil need on olnud kasutusel. Ja on ka vaidlustatud sisu osas sama moodi nagu teie seda praegu teete. Sealt on tulnud suhteliselt standardsed vastused ja need vastuväited on tagasi lükatud. Miks te arvate, et seekord läheb teie soov läbi?

Sellist kaebust minu teada, nagu meie praegu esitasime, ei ole kunagi esitatud.

Ja miks sellel kaebusel on eduväljavaated - põhjus seisnebki selles, et me juhime tähelepanu probleemidele, millele riigikohus on ise neli aastat tagasi tähelepanu juhtinud ja rõhutame, et need probleemid on jätkuvalt lahendamata.

Ja me toome välja ka erinevaid anomaaliaid ja ebajärjepidevusi praeguste valimiste korralduses, mis kõik on selle tagajärg.

Saate nendest anomaaliatest natuke lähemalt ka rääkida?

No seal on terve rida igasuguseid imelikke asju. Näiteks miks elektrooniliste häälte hulk suureneb pärast elektroonilise hääletamise lõppemist, miks on selliseid juhtumeid, kus isikud annavad elektroonilise hääle, aga siis ei saa selle kontrolliäpiga teada, et nende hääl on kohale jõudnud, annab mingeid veateateid - selliseid asju on seal päris palju.

Lisaks sellele on meil ka ühelt asjatundjalt, kui ma nüüd õigesti mäletan, üheksapunktiline kokkuvõte tehnilisest protsessist ja selle tehnilise protsessiga seotud puudustest - kõik alates pitseerimistest, võrguseadmetest, elementaarsetest turvanõuetest või õigemini nende puudumisest ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi – need me oleme välja toonud seal kaebuses.

Ja me leiame, et see, et sellised puudused valimiskorralduses eksisteerivad, ongi selle tagajärg, et valimisseaduses ei ole e-hääletamist võrdväärselt pabersedeli hääletamisega reguleeritud ja neid reegleid paika pandud. Kui te lähete ja hakkate näiteks võrdlema seda, mis moodi on reguleeritud pabersedeliga hääletamine, siis see on suhteliselt detailne, lihtne ja arusaadav. Aga elektroonilise hääletamise puhul on kõikides peamistes küsimustes seaduses suur tühjus.

Ma saan aru, et te ei saa kindlasti rääkida enda ja oma kliendi ehk siis EKRE vahelistest asjaajamistest, aga me ei ole tegelikult päris täpselt aru saanud, et kui EKRE ütleb, et tegemist ei saa olla sellise tulemusega nagu pühapäeva öösel vastu esmaspäeva selgus - kus see võltsimine võis siis toimuda?

Mina võltsimisest ei tea ausalt öelda mitte midagi. Selles mõttes, et mina ei ole kaebuses võltsimist välja toonud. Ma olen välja toonud selle, et see regulatsioon on põhiseaduse vastane ja põhiseaduse vastase regulatsiooni alusel kokku loetud hääled tuleb jätta arvestamata, sellepärast et lihtsalt see on ebaseaduslik ja seal on ka anomaaliaid.

Mina ei oska seda küll väita, vähemalt endale teadaolevate andmete põhjal, et seal oli või ei olnud võltsimisi. Ja miks ma seda muidugi öelda ei oska - põhjus seisnebki selles, et tegelikult kogu selle protsessi vaadeldavus ja kontrollitavus algusest lõpuni on väga-väga-väga ähmane.

Teie kaebus paneb tegelikult riigikohtu väga keerulisse seisu. Niivõrd põhimõttelist asja tuleb otsustada seitsme päeva jooksul. Juhul kui te võidate, siis 300 000 elektroonilist häält muutuvad kehtetuks, kogu olukord on hoopis teistsugune. Usute, et riigikohus julgeb teha otsuseid lähtuvalt puhtalt seadustest?

Et kas riigikohus julgeb teha otsuseid puhtalt seadusest lähtuvalt? Ma arvan küll, et ta julgeb selliseid teha!

Mina ei oska ennustada, mis selle kaebuse lõpptulemus võib olla. Üks võimalus ongi see, et tõesti 300 000 häält on kehtetud ja olukord on hoopis teistsugune. Aga see ei pruugi olla põhjendamatu lahend, sellisel juhul, kui riigikohtul näiteks ei teki kindlustunnet selles, et need 300 000 häält on antud kontrollitult ja et need 300 000 häält ongi ehtsad. Sellisel juhul ei saa ju riigikohtule ka midagi ette heita.

Teiseks - ma mõistan seda, et kui hääled ongi ehtsad, aga need hääled on antud ebaseaduslikult, siis kuidas õigustada nende häälte lugemist. See on siis sellisel juhul ju ebaseaduslik protsess, põhiseaduse vastane protsess. Ja ka sellisel juhul ma ei näe mingit põhjust riigikohtule midagi ette heita, kui need hääled jäävad arvestamata.

Ja lõpetuseks - no kelle süü see on, et me jätkuvalt oleme selles olukorras, kus on põhjust ette heita regulatsiooni puudumist? See ei ole riigikohtu süü, see ei ole EKRE süü, see ei ole ühegi teise parlamendierakonna süü, see on kollektiivselt Eesti parlamendi süü. Parlament ei loe, mida riigikohus ütleb ja parlament ei tee seda, mida riigikohus soovitab.

Tegelikult selliseid juhtumeid on olnud palju, kus riigikohus tänapäeval kasutatava moodsa väljendi nagu nügimine kohaselt on toiminud: erinevates lahendites nügitakse seadusandjat teatud regulatsioone muutma, näiteks riigilõivude teemal, neid näiteid on varasemalt ka näiteks kohtutäiturite tasude teemal. Ja kui riigikohus on piisavalt palju nüginud, aga ta saab aru, et sellest nügimisest enam ei piisa, siis ta võib-olla lõpuks teebki sellise lahendi, mis on drastiline ja paiskab kogu regulatsiooni pea peale.

On võimalik, et see juhtub praegu, on võimalik, et see ei juhtu praegu, võib-olla juhtub järgmine kord, ei tea. Seda on väga raske ette ennustada.

Jah, ma tahtsingi küsida, et kui riigikohus 2019. aastal selgitas, et elektroonilise hääletamise nõuded tuleb sätestada seadusega ega ta siis ju tähtaega ei andnud, kas see peab olema nüüd järgmisteks valimisteks, ülejärgmisteks valimisteks, seda ju ei öeldud ette?

Sellist tähtaega ei saagi ju panna, sellepärast et, mida riigikohus ütles, on see, et põhiseadus nõuab nii. Antud vaidluses, ma saan aru, et see ei osutunud määravaks.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pöördus neljapäeval riigikohtu poole taotlusega tunnistada riigikogu valimiste elektroonilise hääletamise tulemus kehtetuks.