Riik alustas Soodla harjutusväljaku eriplaneeringut juba sügisel. Praegu harjutavad seal sõdurid peamiselt automaatide ja paukpadrunitega, aga uue plaani järgi saaks seal ka suurtükid ning lahingumasinad kahuritest tulistada.

Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht Kadri Auväärt selgitas, et uusi võimalusi on vaja selleks, et harjutada soomusmanöövervõimet koostöös NATO liitlasüksustega. "Ka selleks, et teha väiksemaid laskeharjutusi, mis ei mahu keskpolügonile ja suurtükilaskmisi [sihtmärgialale] keskpolügonil," ütles Auväärt.

Auväärt rõhutas, et kuigi eesmärk on teha suuremahulisemaid harjutusi, siis ala ise ei laiendata. Rajatakse küll ühendusteed lähedal paikneva keskpolügoniga.

Suuremad kahurid teevad ka oluliselt valjemat müra ning see teeb kohalikud murelikuks, rääkis Anija vallavolikogu liige Triinu Allipere.

"Praegu meil on neid paukpadruneid kosta nii, et minu maja palgid värisevad. Ma elan 500 meetrit harjutusväljast veehoidla kaldal. Üle vee võimenduvad need kõmakad päris kõvasti. Me praegu ei ole kuulnud neid soomuki lahinglaskmisi, mida nad siin planeerivad. Nad ütlevad küll, et see ei ole see teravlaeng, et see lendab suunaga Tapa poole. Minu loogika ütleb, et pauk jääb siia samamoodi, ega siis pauk kuuliga kaasa ei lähe," ütles Allipere.

Allipere märkis, et kohalikud on koos oma muresid arutanud ja ettepanekuid teinud ka kaitseministeeriumile.

Muresid on aga veel. Näiteks see, et kaitseväesõidukite liiklus koormab sealsed väikesed teed üle. Soomukitele ruumi tegemiseks puude raadamine tähendab, et mets ei summuta enam müra sama hästi kui varem.

Harjutusväljaku juurde jäävad ka mitmed loodusturismi sihtkohad, selgitas kohalik loodusturismi edendaja Marilin Pehka.

"Me täna vaatame sellist musta stsenaariumi, et Soodla harjutusväljakuga seoses kaob ära meil Koitjärve raba, kuhu me korraldame eri aastaaegadel matkasid. Kui seal toimuvad õppused, siis sinna rappa ei pääse. Samamoodi Soodla veehoidla on olnud meil matkakorraldajate jaoks [tähtis], suvel süsta- ja kanuumatkaks ja talvel uisu- ja suusamatkadeks," ütles Pehka.

Kuivõrd eriplaneeringuga alles alustati, siis ei ole veel ministeerium hinnanud, kui paljusid inimesi see mõjutab. Ka lahendusi veel ei ole, tunnistas Auväärt. Enne tuleb teha keskkonnamõjude hindamine ning kohalikega suhelda.

20. ja 21. märtsil toimuvadki avalikud arutelud.

Kõige varem võiks harjutusväljak valmis saada 2024. aasta lõpuks, ütles Auväärt.