Soodla harjutusala väljaarendamine jätkub eskiislahenduse lihvimisega, kaitsevaldkonna esindajad kohtuvad kohaliku kogukonna ja turismiettevõtjatega, et võimalikud kompromissid luubi alla võtta.

Eesti kaitsevõime oluline lüli on harjutusväljad, samas olemasolevad harjutusväljad on pea täielikult hõivatud. See kehtib ka Soodla naabruses asuva Eesti ainsa suurema harjutusvälja – Tapa külje all asuva keskpolügooni – puhul.

Oleme Venemaa agressiivse käitumise tõttu investeerinud paremasse relvastusse ja suurendanud kaitseväge, kuid selleks, et meie üksused saaksid omakeskis ja koos Eesti kaitseks määratud liitlasüksustega kokku harjutada, on vaja, et ka harjutusalad teeksid läbi olulise arenguhüppe. Samasuguse väljakutse ees seisab kogu NATO idatiib.

Soodla harjutusvälja asukoht otsustati juba 2015. aastal. Juba praegu tehakse seal taktikalist väljaõpet riigi omandis olevatel maadel. Lisaks on Soodlas vaja harjutada näiteks soomusmanöövervõime ja kaudtule kasutamist.

Selleks, et harjutusväli välja arendada ja see oma eesmärki täidaks, algatati 2022. aastal riigi eriplaneeringu koostamine. Selle peamine eesmärk on panna paika harjutusvälja taristu ja teed ning täpsustada harjutusvälja piiri kulgemist. Harjutusvälja äärealasid kasutatakse relvade ohualadena, kuhu jäetakse võimalusel mõjude leevendamiseks elamualade lähedusse 500-meetrine metsane puhvertsoon.

Harjutusala mõjude hindamisel on võetud aluseks hinnanguline kasutuskoormus ehk ligikaudu 300 päeva aastas. Sellest omakorda 270 päeval toimuksid Soodlas relva- või lahinglaskeharjutused. Näiteks tankitõrjerelvadest on plaanitud lasta kuni 60, kaudtulerelvadest ja hangitavatest mitmikraketiheitjatest kuni 20 päeval aastal.

Soodlasse tulevad viimaste tarbeks siiski ainult laskepositsioonid, sest sihtmärgid hakkavad asuma ida pool keskpolügoonil. Piiratud on samuti näiteks tankitõrjerelvade kasutus. Nimelt hakatakse Soodlas kasutama õppemoona, sest sinna pole planeeritud alasid, kuhu võib lasta lõhkevat laskemoona.

Planeeringuala (7390 hektarit) on veidi suurem kui praegune harjutusväli (5865 hektarit), et kavandada ühes harjutusväljaga ka Soodla harjutusvälja keskpolügooniga ühendavad teed. Need on vajalikud selleks, et näiteks suurõppuste ajal kahe harjutusvälja võimalusi paremini kombineerida.

Samuti vähendavad need liikluskoormust riigiteedel, sest kaitseväe kolonnid peaksid Tapalt Soodlasse ja tagasi muidu kas Peterburi või Piibe maantee kaudu liikuma. Ühendusteed on juba olemas, kuid neid on vaja laiendada ja tugevdada, et neil saaks kaitseväe masinatega kahes suunas liikuda ja neid saaksid samal ajal kasutada tavaliiklejad.

Riigi eriplaneeringu käigus tehakse ära ka mõjuanalüüs nn laiendatud ohuala kasutuselevõtuks Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni vahelisel alal. Laiendatud ohuala on harjutusväljast välja jääv ala, mis on vajalik sulgeda avalikuks juurdepääsuks, kui sinna ulatuvad relvade ja laskemoona kasutamisega kaasnevad ohualad. Seal ei liiguta väljaspool teid, sellele alale ei sihita, sellelt ei tulistata. Eesmärk on tagada piirkonnas matkajate või marjuliste täiendav ohutus ja seda eriti suurõppuste ajal.

Laiendatud ohualad ei ole midagi uut, keskpolügoonil on need olnud kasutusel juba aastaid ja ulatuvad juba täna Jussi järvestikuni ning Paukjärve äärde. Need näitavad, et riigikaitse ja looduskauni puhkepiirkonna sümbioos on võimalik.

Laiendatud ohualasid kasutatakse oluliselt vähem kui harjutusvälju. Kui Soodla harjutusvälja on plaanitud kasutada kuni 300 päeva aastas, siis laiendatud ohualade kasutusvajadus, mis on mõju hindamisel aluseks, on kuni 90 päeva aastas.

Tegelik kasutus võib olla veel väiksem, sest suurõppused, mil laiendatud ohualasid peaasjalikult vaja läheb, toimuvad ca 20 päeval aastas. Seda näitab ka kogemus, umbes sama palju kasutati 2022. aastal ka keskpolügooni laiendatud ohuala. Kui laiendatud ohualas või harjutusväljal õppusi ei toimu, on need kõigile matkajatele, seenelistele ja teistele avatud. Neid kasutatakse harvemini suviti.

Riigi eriplaneeringut koostades arvestame keskkonnale ja inimesele avalduvate mõjudega nii palju kui võimalik. Pärast eskiislahenduse väljapanekut ja märtsis peetud avalikke kohtumisi Kehras ja Kuusalus oleme koostanud esmased vastused. Kogu materjaliga on võimalik tutvuda kaitseministeeriumi veebilehel.

Töö võimalike kompromisside leidmiseks jätkub. Oleme saanud kokku valdade, riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ja Soodla veehoidlat haldava Tallinna Veega. Kohtume ka seisukohti esitanud mittetulundusühingute, turismiettevõtjate ja lähipiirkonda jäävate külade esindajatega, et ühiselt lahendusi arutada.

Senised kohtumised on näidanud, et kompromisside leidmine on võimalik. Nii mõnegi neist saab planeeringu asemel kirja panna näiteks harjutusvälja kasutuseeskirjas. Samuti on võimalik leida koostööprojekte, millest võidab nii riigikaitse kui ka kohalik kogukond.

Oleme täpsustamas ka võimalusi Soodla veehoidla lõunakalda osaliseks vabastamiseks ning otsimas lahendusi lõunapoolse juurdepääsutee kasutamiseks ka ajal, kui laiendatud ohualad on kasutusel.

Juurdepääsu- ja ühendusteede asukohta kindlaks määrates arvestame sellega, et külad ning tervise- ja suusarajad saaksid võimalikult vähe häiritud. Riik jätkab ka harjutusvälja häiringu kompenseerimist kohalikele omavalitsustel.

Paralleelselt planeeringu põhilahenduse koostamisega on käimas keskkonnamõjude strateegiline hindamine ühes muude asjakohaste mõjude hindamisega. Võtame lahenduse lihvimiseks ja uuringuteks aega. Mõju hindamise aruanne ja planeering esitatakse avalikustamiseks kõige varem 2024. aasta keskpaigas, valitsus otsustab riigi eriplaneeringu kehtestamise kõige varem 2024. aasta lõpuks.

Soodla harjutusväli on vajalik eeskätt õppusteks, mis keskpolügooni suure kasutusintensiivsuse tõttu sinna ära ei mahu. Arvestades Venemaa jätkuvat agressiooni Ukrainas, peab Eesti sõjaline riigikaitse olema maailmatasemel. Teisalt toob harjutusväli kohalikele elanikele kaasa mõjusid, mida vältida ei ole võimalik.

Loodame edasiste kohtumiste tulemusena leida kompromissid, mis võimaldavad ellu viia sõjalist väljaõpet, aga on vastuvõetavad ka kohalikele elanikele. Oleme kohalikele inimestele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud.