Läti uus õppekavade süsteem kannab perspektiivset ja ambitsioonikatki nime – Kool 2030 –, kuigi tegelikkuses õpitakse uute õppekavade põhjal juba mõni aasta. Ja nüüd on koolides selgunud, et mõneski valdkonnas, näiteks ajaloos, jääb koolinoortel osa teadmisi saamata.

Kas ja mida peaks koolilõpetaja teadma näiteks Stalinist või Läti Rahvarinde loojast Dainis Ivansist? Valikud on nüüd suuresti õpetajate teha. Kui varem anti Läti põhikoolides ajalugu neli aastat ehk 4.–9. klassini ja ajalootunnid jätkusid ka keskkoolis, siis nüüd õpitakse põhikoolis ajalugu aasta vähem ning keskkoolis eraldi ajaloo-nimelist ainet polegi, kui just 12. klassis vabalt valitavad ajalootunnid välja arvata. Ka õpikuid pole.

"Kuni reformini õpiti keskkoolis 10. –12.klassini klassikalist ajalugu kronoloogilises järjekorras. Nüüd seda enam pole. On loodud aine nimega ajalugu ja sotsiaalteadused. See koosneb kuuest osast – kaks on pühendatud majandusele, siis demokraatia, õigusküsimused, inimese identiteediga seonduv, eraldi osa on selle kohta, kuidas inimene ajaloosse suhtub. Kuid klassikalist ajalugu pole enam üldse," rääkis Riia Hansa keskkooli ajalooõpetaja Toms Gulbis.

Õpilastel endil on ajalootundide vähendamise mõju keeruline hinnata.

"Nüüd sõltub kõik õpilasest endast – milline on tema ajaloohuvi ja kas ta soovib seda põhjalikumalt õppida," ütles abiturient Mairita Miezite.

"Ajalugu on küll huvitav aine, kuid ma ei arva, et see on üks olulisematest, mida võiks õppida. Minu meelest on majandus ja sotsiaalteadused palju tähtsamad kui ajalugu," lausus abiturient Edgars Lazdinš.

Ajaloo õpetamise vajadus ja sisu on jõudnud Läti presidendi algatatud aruteluni ja ajalooõpetajate ühing soovib selgitust uuelt haridusministrilt.

"Ajalugu kui õppeaine on erakordselt raske. Ja metoodikat, kuidas seda õpetada, peaaegu pole," ütles Gulbis.

Ajalooõppe muutumine on vaid väike osa taasiseseisvumise aja suurimast õppekavade reformist, mida on hulk tarku inimesi ette valmistanud kaua.

"Rollid on täiesti muutunud. Kui seni olime harjunud, et õpetaja õpetab, siis nüüd oleme võtnud omaks põhimõtte, et õpilane õpib. Kõigis vanuserühmades. Oleme oluliselt vähendanud õppeainete hulka, eriti keskkoolis. Nii anname igale õpilasele võimaluse liikuda suunas, milles ta näeb oma tulevikku," lausus Läti riikliku hariduskeskuse juht Liene Voronenko.

Kuid praegu kestvad arutelud võivad viia ka juba muudetu muutmiseni.