Kaubanduskeskus ei tundu olevat parim koht, kus müüa disainitooteid. Inimesed on harjunud seal käima eelkõige olmekaupa ostmas. Samas pole kõigil kaubanduskeskustel samuti kõige kergemad ajad – vahest meelitab laat rohkem rahvast kohale? Müügilaudade juures tunglejate massi näha polnud. 

Ometi olid 32 Eesti tootjat oma lauad püsti pannud. Need olid väiketootjad, kes otsustasid tulla sinna, kus liigub rahvast. Disainilaatadele mõjus halvasti koroonapandeemia ja seejärel alanud sõda.

"Tundub, et Eesti disain on arvestades kõiki neid olukordi, mis meil on siin toimunud, ikkagi ellu jäänud ja astunud sammukese kliendile lähemale – tulnud kaubanduskeskusesse," ütles Disainilaada korraldaja Eili Pihlak.

Eesti disainer tundub olevat kohalikele hingelähedane, aga ta on rohkem kunstnik ja vähem turundaja.

"Müüki on olnud. Soomest isegi mõni klient käis ostmas siin – väga tore üritus. Kindlasti see kõik vajab reklaami. Selleks on vaja inimest, kes sellega tegeleks. Minule isiklikult meeldib rohkem disaini pool," ütles disainer Diana Kurve.

"Üksi tehes ei jõua kõike hästi teha. Kui sa keskendud toote tegemisele, siis sa ei jõua turundust nii palju teha. Oskusi napib ka," lausus kübarameister Merle Sepp.