Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 13. oktoobril kell 19.20:

- Trump: USA jagab jätkuvalt Ukrainaga luureandmeid;

- USA alaline esindaja NATO juures: relvade hankimine Kiievile jätkub;

- Zelenski hinnangul on Ukraina positsioonid rindel tugevad;

- Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit;

- Kellogg: Ukrainal peab olema täielik vabadus vaenlase ründamisel;

- Telegraph: Ukraina sõltub Ühendriikidest kolmes olulises valdkonnas;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Trump: USA jagab jätkuvalt Ukrainaga luureandmeid 

USA president Donald Trump ütles teisipäeval, et  Ühendriigid jagavad Ukrainaga jätkuvalt luureandmeid ning teevad sõja lõpetamise nimel koostööd nii Kiievi kui ka Moskvaga.

"Aitame neid ja jagame luureandmeid," ütles Trump ajakirjanikele. "Tahame sõja lõppu, mistõttu teeme nii nende kui ka Venemaaga selle nimel koostööd."

Trumpi sõnul soovivad sõja lõppu nii Venemaa president Vladimir Putin kui ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kuid "nende vahel on palju viha" ning nad "ei tea, kuidas seda saavutada".

Lisaks küsiti Trumpilt Vene diislit puudutava tehingu kohta, mis on pälvinud USA-s nii demokraatide kui ka vabariiklaste kriitika. Poliitikute hinnangul näib lepe rikkuvat Venemaa energiaimpordile kehtestatud USA sanktsioone, mis rakendati vastusena Moskva sissetungile Ukrainasse.

Küsimusest, kas Venemaa võib tehingust saadavat tulu kasutada uute pommide ostmiseks, põikles Trump kõrvale. "See on diislitehing ja see pole mõeldud meile. See läheb maailmaturule. Seda ei tarnita meile."

USA alaline esindaja NATO juures: relvade hankimine Kiievile jätkub

USA relvade Ukrainale tarnimise hankesüsteem töötab edasi, ütles Washingtoni alaline esindaja NATO juures Matthew Whitaker.

Ajalehe Financial Times teatel on Trumpi administratsioon ähvardanud peatada Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekirja (PURL) mehhanismi, kui Kiiev ei lõpeta rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. See programm võimaldab Ukrainal saada USA varustust, mille on ostnud Washingtoni NATO liitlased.

Whitaker ütles esmaspäeva õhtul Varssavi julgeolekufoorumi kõrvalt AFP-le antud intervjuus, et ta ei soovi kommenteerida "kinnitamata teateid".

Kuid ta lisas: "Ma ei arva, et see on kooskõlas sellega, mida ma täna tean. Ühendriigid jätkavad meie varustuse ja laskemoona müümist meie Euroopa ja Kanada liitlastele, kes selle seejärel Ukrainale annavad."

"Mulle teadaolevalt pole selles programmis mingeid muudatusi," lisas Whitaker.

Whitaker möönis samas, et PURL programmi kaudu hangitava varustuse saadavus on praegu puudulik.

"Õhutõrje järele on suur nõudlus ja selle saadavus pole ilmselt nii hea, kui me sooviksime," ütles ta, kuid lisas, et olukorra parandamiseks tehakse jõupingutusi.

Samal ajal möönis Whitaker, et tarnete aeg on ilmselgelt ülioluline.

"Ukrainat ootab ees talv, mil nende elektri- ja küttetaristu võib energiarelvarahu puudumisel sattuda suure surve alla," ütles Whitaker.

Ta rõhutas, et Washington "töötab koos meie liitlastega, kellel on õhutõrjesüsteeme, et need võimalikult kiiresti riiki toimetada".

"Me jätkame iga päev selle kallal töötamist, püüame leida olemasolevaid varusid ja seejärel suurendada tootmist mõlemal pool Atlandi ookeani," lisas Whitaker.

Zelenski hinnangul on Ukraina positsioonid rindel tugevad

Pärast kõrgema ülemjuhataja peakorteri esmaspäeval korraldatud istungit teatas president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa kannab iga päev suuri kaotusi ja Ukraina positsioonid rindejoonel on tugevad.

"Tänan kõiki meie väeüksusi, kes täidavad täielikult oma lahinguülesandeid ja kasutavad oma relvi võimalikult tõhusalt. Ukraina positsioonid rindel püsivad tugevana ja sel aastal on need tugevaimad üle pika aja. Kuigi venelased on mõnes rindelõigus arvulises ülekaalus kuus kuni kaheksa korda, siis saavutame me siiski Ukrainale vajalikke tulemusi," ütles Zelenski.

Riigipea sõnul jätkavad Ukraina relvajõud aktiivset kaitset ja tõrjuvad Venemaa okupatsioonivägesid järk-järgult tagasi. Presidendi sõnul on Venemaa kaotused viimastel kuudel suurenenud.

"Ainuüksi Dobropillja piirkonnas kaotavad venelased iga päev hukkunutena umbes 200 sõdurit. Neil on ka palju raskelt haavatuid. Peatame iga vaenlase katse edasi liikuda või sisse imbuda. Teeme kõik selleks, et seda tagada," jätkas Zelenski.

Kellogg: Ukrainal peab olema täielik vabadus vaenlase ründamisel

Ukrainal peab olema täielik tegutsemisvabadus löökide andmiseks Venemaal asuvatele sõjalistele ja energiaobjektidele vastuseks Moskva agressioonile, ütles USA presidendi Donald Trumpi endine erisaadik Ukraina küsimustes Keith Kellogg intervjuus Bloombergile.

"Me ei tohi lubada vaenlasel luua konfliktis mingeid turvapaiku. Moskva on varemgi Ukraina energiataristut rünnanud ja Kiiev peaks Venemaal sihtmärke ründama siis, kui ta seda vajalikuks peab," rõhutas Kellogg.

"Las ukrainlased teevad seda, mida nad kõige paremini oskavad," ütles Kellogg ja lisas, et Venemaa ei võida sõda, vaid lihtsalt pikendab seda, tegutsedes nõrkusepositsioonilt märkimisväärsete kaotuste tõttu.

Vene väed ründasid rakettidega Harkivit ja Kiievit

Vene väed ründasid esmaspäeva hilisõhtul rakettidega Harkivi linna, kus võtsid sihikule peamiselt Holodnohirskõi rajooni. Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus kolm inimest ja veel 11 sai vigastada.

Ka pealinn Kiiev langes esmaspäeva hilisõhtul taas raketirünnaku alla. Ohvrite ega kahjustuste kohta esialgu kinnitatud informatsiooni pole.

Telegraph: Ukraina sõltub Ühendriikidest kolmes olulises valdkonnas

USA president Donald Trump taasalustas ootamatult oma isiklikku kättemaksuretke Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski vastu ja tõestas taas oma vankumatut poolehoidu Kremli juhile Vladimir Putinile, kirjutas esmaspäeval väljaanne The Telegraph.

Väljaanne tõi välja, et ühe päeva jooksul nõudis Trump Zelenski poliitilist tagasiastumist ja teatas samal ajal erakorralisest kokkuleppest Putiniga Venemaa diislikütuse importimiseks just õigel ajal enne USA kongressi valimisi.

Artiklis märgitakse, et need sammud viisid olukorra tagasi Trumpi ametiaja esimestesse kuudesse 2025. aastal, mil ta tegi kõik endast oleneva, et sundida Ukrainat nõustuma rahumeelse lahendusega Venemaa tingimustel.

"Õppetund, mille Zelenski sellest jõupoliitika jõhkrast näitest sai, kus valitsevad halastamatud ellujäämisseadused, oli see, et Trumpile tuginemine on äärmiselt ohtlik tegevus," märkis ajaleht.

Praegu on Trumpil Zelenski üle palju vähem mõjuvõimu, kuna Ukraina ei saa enam Ühendriikidelt raha. Ameerika relvad jõuavad endiselt Ukrainasse, kuid neid müüakse kommertstingimustel ja nende eest maksavad Ukraina Euroopa liitlased.

Kuid nagu väljaanne märkis, siis on säilinud kolm kriitilist sõltuvusvaldkonda.

Esimene neist on lahinguluure Ukraina sõjalisteks operatsioonideks ja eriti kauglöökideks Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide pihta. Arvatakse, et USA valitsusstruktuuridest on Ukrainat jätkuvalt toetanud vaid Luure Keskagentuur (CIA) ja luurekogukond tervikuna. Nad pakuvad eelkõige täpseid satelliidiandmeid, mis võimaldavad Ukrainal suure täpsusega tabada üha enam sihtmärke Venemaa territooriumil.

Teine ja ehk kõige pakilisem koostöövaldkond on püüdurrakettide tarnimine ballistiliste rakettide allatulistamiseks. Praegu on vaid Ameerika Patriot-süsteemid võimelised hävitama Putini kõige tõhusamat relva, mis tabab Ukraina linnu päevast päeva.

Viimaseks sõltuvusvaldkonnaks on endiselt Ameerika relvade müük Ukrainale, mille eest maksavad Euroopa liitlased NATO Ukraina esmavajaduste mehhanismi PURL raames.

Väljaande informatsiooni kohaselt on USA ametnikud oma Euroopa kolleegidele juba öelnud, et Trump lõpetab selle programmi raames relvade tarnimise, kui Zelenski ei peata Ukraina rünnakuid Venemaa naftarafineerimistehastele.

See, kas Euroopa suudab neid kaotusi korvata, sõltub mandri enda relvatootmisvõimekusest, millel on juba praegu raskusi hüppeliselt kasvanud kaitse-eelarvetest tingitud nõudlusega toimetulekul, eriti Saksamaal ja Poolas.

Väljaanne prognoosis, et Euroopa valitsused peavad otsustama, kas suunata tarned ümber oma relvajõududelt ja seada Ukraina esikohale. Eeldatakse samuti, et Ukraina Euroopa liitlased ei pruugi suuta täielikult korvata Ühendriikidest tulevate sihtmärkide luureandmete kaotust.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 555 700 (+1390);

- tankid 12 412 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 25 534 (+7);

- suurtükisüsteemid 51 141 (+51);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2211 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1704 (+1);

- lennukid 443 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 2942 (+15);

- operatiivtaktikalised droonid 561 762 (+1889);

- tiibraketid 5126 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 162 418 (+362);

- eritehnika  4823 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.