Lätis on kokku umbes 25 000 inimest, kes on kunagi olnud Läti kodanikud või mittekodanikud, kuid valinud mingil põhjusel – paljud pensioni pärast – Venemaa kodakondsuse.

Lätil on õigus küsida, kas ja kui lojaalsed need inimesed Lätile on ja miks nad seal üldse elamisluba vajavad, leidis Ukrainas sõja puhkemise järel Läti parlament.

Elamisloa uuendamisega ehk Euroopa Liidu püsielaniku staatusega kaasnev keeleoskuse nõue kehtib 15- kuni 75-aastastele, kel pole ette näidata läti keeles hariduse omandamise dokumenti. Loa pikendamiseks on ka erandeid, mis keeleoskust ei nõua.

Küsitakse pelgalt A2 taset. "Tegu on kõige lihtsamate keelenõuetega. Need pole võrreldavad keeleoskusega, mida on vaja töökohal. Need on elementaarsed igapäevased väljendid, et oskaks öelda, mis mu nimi on, kes ma olen ja kus ma elan," selgitas Läti siseminister Maris Kucinskis.

Seadusemuudatuse algatanud koalitsiooni kuuluvad rahvuslased kinnitasid "Aktuaalsele kaamerale", et need, kes 1. septembriks seadust ei täida, peavad Lätist lahkuma.

"Leiame, et Lätis ei tohiks olla teiste riikide kodanikke, kes on lojaalsed agressorriigile. Seetõttu nõuame Venemaa kodanikelt 1. septembriks Läti riigikeele oskamise tõendamist. Samas hindavad ka julgeolekuasutused, kas neil on võimalik elada Läti riigis. Kui need inimesed neid nõudmisi ei täida, tuleb neil Lätist lahkuda," ütles Läti seimi rahvusliku julgeoleku komisjoni esimees Janis Dombrava.

Siseminister püüab leida lahendust, mis ei tooks kaasa paanikat, kuid võimaldaks siiski seadust täita.

"75-aastaste ja vanemate puhul ei näe seadus ette küll keelenõuet, kuid samas peame hindama nende vastavust vähemalt 34 kriteeriumile. Leiame siseministeerimis, et selline raamistik võib viia olukorrani, kus riik ei suuda määratud ajaks omalt poolt seadust täita. Eksami sooritamiseks ja võimaliku korduseksami tegemiseks ette nähtud aeg on liiga lühike," rääkis Kucinskis.

Tõenäoline on, et võimalikest mööndustest hoolimata jäävad paljud Venemaa kodanikud siiski Läti elamisloast ilma.