Külgvööndi õigusraamistik on pea kolmveerand sajandit vana. Sarnaselt majandusvööndiga eeldab riigil külgvööndi olemasolu selle kehtestamist. Eesti valitsus vaeb parasjagu külgvööndi kehtestamise põhjendatust. Tegemist on viimaste aastakümnete ühe olulisema arenguga Eesti mereala reguleerimisel. Külgvööndi kehtestamise mõju nii Eestile endale kui ka välisriikidele oleks samas üpris piiratud.

Välisministeeriumi hiljutine ettepanek külgvööndi kehtestamiseks pälvis Venemaal laialdast tähelepanu. Mitu Vene ajalehte ja kommentaatorit leidis, et Eesti plaanib selle sammuga sulgeda Soome lahest läbipääsu Vene laevadele, sh sõjalaevadele. Näiteks Venemaa Föderatsiooninõukogu asespiiker Konstantin Kossatšov ähvardas oma Telegrami kanalis Eestit rahvusvahelise kohtumenetluse alustamisega ja vastusammudega oma väinades, näiteks Põhja-Jäämerel ja Kuriili saarestikus. Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov võttis tasakaalukama hoiaku ja rõhutas vaid vajadust säilitada meresõiduvabadus Soome lahes. Sama sõnumit on sedastanud hiljuti Eestist lahkunud Vene suursaadik Vladimir Lipajev. Sel taustal lahkan allpool sõlmküsimusena seda, kuidas suhestub külgvööndi kehtestamine Soome lahe majandusvööndi koridoris kohalduva meresõiduvabadusega.

Mõju Eestile

Külgvööndi nimi tuleneb külgnemisest territoriaalmerega. Näiteks ulatuks külgvöönd Eesti 12 meremiili laiusest territoriaalmerest suursaartest läänes teist sama palju Eesti-Rootsi merepiiri poole. 12 meremiili on umbes sama pikk maa kui sõit Tartust Elvasse. Soome lahe merekitsuses ulatuks külgvöönd kuni Eesti-Soome merepiiri tähistava keskjooneni. Asjassepuutuvas alas täiendaksid külgvöönd, mandrilava ja majandusvöönd teineteist, nende kolme merevööndi õigusraamistikud kohalduksid paralleelselt. Need kolm merevööndit ei ole Eesti territooriumi osa, nagu seda on territoriaal- ja sisemeri.

Külgvööndis võib Eesti teha vajalikku kontrolli, et vältida oma territooriumil tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist ning karistada seal toime pandud nimetatud õigusaktide rikkumise eest. Külgvöönd võimaldab ka oluliselt laiendada Eesti jälitamisõigust (hot pursuit) merel välisriigi laeva suhtes, kui on alust arvata, et laev on rikkunud Eesti seadusi või muid õigusakte. Seeläbi võimaldab külgvööndi kehtestamine laiendada tuhandete ruutkilomeetrite võrra ala, kus Eesti saab teostada oma majandus-, immigratsiooni- ja rahvatervise huvide kaitset, aga nagu järgnevalt selgitan, ka muinsuskaitset.

Eeltoodud põhjustel esitasin 2015. aastal Eesti mereõiguse kodifitseerimise lähteülesandes ettepaneku külgvööndi kehtestamiseks. Kuigi valitsus ei pidanud toona mereõiguse kodifitseerimist merevööndite valdkonnas vajalikuks, oli vastukaja Eesti riigiasutustelt külgvööndi kehtestamisele ettevaatlikult toetav. Veeteede Amet märkis, et külgvööndi kehtestamise küsimus ei ole varem päevakorral olnud, kuid ametil külgvööndi kehtestamise vastu midagi ei ole. Siseministeerium pidas jälitamisõiguse reguleerimise edasist analüüsimist vajalikuks. Leian, et külgvööndi vajalikkus on möödunud pea kümmekonna aastaga muutunud senisest veel olulisemaks, et kaitsta Eesti majandushuve (tolli- ja maksusüsteem), tervishoiuhuve (näiteks meetmed pandeemia vastu) ja ajaloolisi laevavrakke.

Soome kehtestas 1994. aastal vaid oma tolliala laiendamise eesmärgil nii ruumiliselt kui ka sisuliselt piiratud külgvööndi, mis ulatub kahe meremiili kaugusele territoriaalmere piirist. Teised Läänemere rannikuriigid – Venemaa (1998. aastal), Leedu (2004), Taani (2005), Poola (2015), Rootsi (2017) – on kehtestanud külgvööndi maksimaalses lubatud ulatuses. Taani kehtestas oma külgvööndi selliselt, et see katab ka majandusvööndi koridore sadade kilomeetrite pikkuselt Taani merealas paiknevates väinades. Ka Jaapan on kehtestanud külgvööndi oma rahvusvahelistes väinades paiknevates majandusvööndi koridorides. Tasub tähele panna, et Taani ning tema naaberriigid Rootsi ja Saksamaa on territoriaalmerd väinades pindala poolest veelgi suuremal määral piiranud kui Soome ja Eesti Viru väinas. See võiks julgustada Eestit ja Lätit kaaluma kitsa majandusvööndi koridori loomist ka Liivi lahes, Irbe väina ja Ruhnu vahelisel merealal.

Laevavrakkide kaitse

Nii Taani kui ka Rootsi külgvööndid kannavad kõrvalfunktsiooni, milleks on arheoloogilise ja ajaloolise väärtusega esemete kaitse. Selle tähtsust ilmestab asjaolu, et kui Soomegi laiendaks oma külgvööndit 24 meremiilini nii, et see hõlmaks ka ajaloolise väärtusega esemete kaitset, oleks näiteks Estonia laevavraki kaitse puhul senine jurisdiktsiooniline lünk täidetud.

Estonia vrakk paikneb 22 meremiili eemal Soome lähtejoontest. Soomel oleks võimalik karistada neidki hauarüüstajaid, kes on muude riikide kodakondsed kui Estonia hauarahulepingu osapooled. Eesti merealas paikneb rohkelt vanu laevavrakke, mis vajavad kaitset selliste sukeldujate eest, kes võtavad laevavrakilt omakasu eesmärgil kaasa ajaloolise väärtusega esemeid.

Sellist kaitset väljaspool territoriaalmerd võimaldab nn. arheoloogilise merevööndi kontseptsioon, mis on külgvööndi kõrvalfunktsioon. Nimelt on külgvööndi merepõhjast rannikuriigi nõusolekuta esemete eemaldamine võrdsustatud rannikuriigi õigusaktide rikkumisega tema suveräänsel territooriumil. Seetõttu laieneb rannikuriigi karistusvõim erandlikul moel väljapoole tema territoriaalmerd paiknevale merealale.

Arheoloogilise merevööndi kehtestamine külgvööndi haruna võimaldab seadustada Eesti praktika, mille järgi on kultuuriministri määrustega võetud mitu laevavrakki muinsuskaitseseaduse alusel kaitse alla ja kehtestatud nende range kaitsekord, muu hulgas majandusvööndis. See praktika ei ole praegu rahvusvahelise mereõigusega kooskõlas, sest arheoloogilise merevööndita ei ulatu Eesti jurisdiktsioon laevavrakkide üle väljapoole territoriaalmerd. Suur osa kaitse alla võetud ajaloolistest laevavrakkidest paiknevad aga Soome lahe majandusvööndi koridori Eesti osas. Külgvööndit koos arheoloogilise merevööndiga kehtestamata puudub selliseks praktikaks õiguslik alus (selline alus ei tulene ka UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioonist, millega Eesti hiljuti ühines).

Mõju meresõiduvabadusele

Külgvööndi kehtestamise mõju majandusvööndi koridorile on selle poolest spetsiifiline, et ta puudutab neid väheseid väina rannikuriike, kes on oma territoriaalmere välimise piiri "tagasi tõmmanud", et luua majandusvööndi koridor. Sellist lahendust kohtab lisaks Soome lahele veel Jaapani väinades ja Taani väinades (väljaspool sunde). Femerni, Kadeti kui ka Bornholmsgati väinades on rannikuriigid Taani, Rootsi ja Saksamaa "kunstlikult" loonud majandusvööndi koridorid. Jaapan on samuti talitanud Tsugaru, Tsushima, Osumi, Soya väinades. Jaapan otsustas luua majandusvööndi koridorid selleks, et välistada takistamatu läbisõidu õiguse kohaldumine asjassepuutuvates väinades rannikust rannikuni. Näiteks, kui mullu ja tunamullu Vene ning Hiina sõjalaevad sõjaväeliste õppuste käigus Jaapani väinades asuvaid majandusvööndi koridore läbisid, ei saanud nad siseneda Jaapani territoriaalmerre väinast läbisõidu eesmärgil.

Külgvööndi kehtestamine majandusvööndi koridoris omab mõningast negatiivset mõju seal kohalduvale meresõiduvabadusele. Mõju välisriigi kaubalaevade meresõiduvabadusele on siiski vähene, sest puudutab vaid neid välisriikide laevu, mis on sisenemas Eesti territooriumile või sealt lahkumas. Ülelennuvabadusele mõju puudub. Välisriigile kuuluvatele mitteärilisel eesmärgil kasutatavatele laevadele, sh sõjalaevadele, ei kaasne külgvööndi kehtestamisega samuti mingeid negatiivseid tagajärgi. Need on suveräänse puutumatusega laevad, mille suhtes Eesti oma karistusvõimu ei või kasutada.

Külgvööndi kehtestamine ei too kaasa meresõidu- ja ülelennuvabaduse asendumist majandusvööndi koridoris uue läbisõidurežiimiga laevadele ja õhusõidukitele. Külgvööndi kehtestamine ei loo Eestile ka kontseptuaalselt täiesti uusi pädevusi. Eesti on saanud oma seaduste kaitseks kontrolli ja jälitamisõigust majandusvööndi koridoris teostada senigi, olgu et vähestes valdkondades – külgvööndi kehtestamisega selline valdkondade ring lihtsalt laieneb.

Eestil tasub üleväinalise koostöö huvides kutsuda Soometki laiendama oma senist kahe meremiili laiust külgvööndit maksimaalse määrani. Kui Soome seda ei soovi, ei seo selline otsus otseselt ega kaudselt kuidagi Eestit oma külgvööndi kehtestamisel.