Kui ERR-i uudisteportaal plaanitavast mereala laiendamisest ehk kavandatavast külgvööndist jaanuaris kirjutas, tekitas see Venemaal ärevust. Näiteks Venemaa uudisteagentuur TASS vahendas teiste sealsete väljaannete seas Venemaa siinse saadiku kurjustamist, et Eestil pole mingit õigust laevaliiklust Soome lahel takistada. Külgvööndi kehtestamine seda tegelikult ei tähendakski.

"Juhul kui laev lihtsalt liigub läbi majandusvööndi ilma, et ta tahaks siseneda Eesti territoriaalmerre või sealt väljuda, siis sel juhul Eesti seda laeva liikumist takistada ei saa. Laevadel on vaba läbisõiduõigus majandusvööndist," ütles välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse direktor Kristi Land.

Kaldast kuni 24 meremiili kaugusele ulatuva külgvööndi saaks kehtestada ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel ja enamik Läänemere riike on seda teinud. Külgvöönd lubaks Eestil meie seadustest kinnipidamist jälgida laiemal merealal. Kontrolliõigused puudutaks tolli- ja maksuküsimusi, sanitaarvaldkonda ja immigratsiooni. Lisaks annab see võimaluse kaitsta meres leiduvaid arheoloogilise ja ajaloolise väärtusega esemeid.

Mereõiguse ekspert Alexander Lott tõi näiteks Venemaalt tuleva naftatankeri, mille kohta me teame, et see võib vedada sanktsioneeritud kaupa ja mis on suundumas Eestisse.

"Sellisel juhul saavad Eesti korrakaitseametnikud juba võtta ennetavaid meetmeid enne, kui selline laev siseneb Eesti territooriumile," ütles ta.

"Reaalne kasu on see, et kui selle vööndi kehtestaks, siis me edaspidi saaks hakata kontrollima kahtluse korral neid laevu juba enne, kui laev siseneb territoriaalmerre, ja väljumise korral saaks veel nii-öelda tagantjärele territoriaalmerest väljudes selles külgvööndis oma kontrollija õigusi teostada," rääkis Land.

Ehkki valitsus on nüüd mõnel korral külgvööndi kehtestamist arutanud, mingit otsust selle kohta pole ja pärast valitsuse otsust peaks ministeeriumid alles hakkama kehtestamiseks vajalikku seaduseelnõu koostama.