Eesti merealal külgvööndi kehtestamine annab võimaluse kontrollida Eesti territoriaalmere lähtejoonest kuni 24 meremiili kaugusel Eesti õigusaktide täitmist ja mõjub seega positiivselt ka Eesti julgeolekule, keskkonna kaitsele ning meres leiduvate arheoloogilise ja ajaloolise väärtusega esemete kaitsele, ütles välisminister Urmas Reinsalu pressiteate vahendusel.

"Külgvöönd on territoriaalmerega külgnev mereala, mille saab kehtestada riigisisese õigusega ning kus rannikuriigil on õigus teostada nii hästi kontrolli kui ka karistada erinevate oma õigusaktide rikkumiste eest," selgitas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lektor, Norra mereõiguse keskuse teadur Alexander Lott ERR-ile. "Külgvööndi kehtestamine on oluline nii majandus- kui ka julgeolekuhuvide ja muinsuskaitseliste huvide seisukohalt," lisas ta.

Lott rääkis, et riigi õigus külgvööndis karistusvõimu teostada puudutab majandusalaseid õigusakte nagu näiteks tolli- ja maksuküsimused, aga ka näiteks sanitaarvaldkonda, immigratsiooni või erinevate merepõhjas leiduvate esemete eemaldamise vastaseid reegleid.

Külgvöönd oleks Eesti Vabariigi poolt täiendavalt kontrollitud mereala, mis ulatuks kaugemale territoriaalmerest, märkis ka välisministeeriumi välisministeeriumi rahvusvahelise õiguse büroo direktor Kristi Land.

"Olles läbi vaadanud erinevaid võimalusi, mida rahvusvaheline mereõiguse konventsioon veel rannikuriikidele pakub, leidsime, et praeguses julgeolekuolukorras ja olukorras, kus me tahame rannikuriigina Läänemeres rohkem kontrolli omada, oleks külgvööndi kehtestamine see, mis võimaldaks Eestil teostada kontrolli selle üle, kuidas järgitakse tema õigusnorme, mis puudutavad tolli- ja maksuteemasid, immigratsiooniteemasid, sanitaarvaldkonda ja ka arheoloogiliste esemete kaitset," rääkis Land.

Rikkujaid saab kaugemale jälitada

Lott tõi välja, et külgvööndiga laieneks Eesti võimude õigus jälitada tolli-, maksu-, immigratsiooni-, muinsuskaitse- ja sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkujaid ka territoriaalmere piirist kaugemale.

"Jälitamisõigus puudutab selliseid olukordi, kus rannikuriik asub jälitama laeva, mis on jõudnud juba väljapoole rannikuriigi territoriaalmerd ja katsub jõuda rahvusvahelistesse vetesse. Kui rannikuriigil on külgvöönd kehtestatud, siis ta võib sellist laeva asuda jälitama olukorras, kus see laev on väljunud juba territoriaalmerest ja seda siis selle 12 meremiili laiuse külgvööndi piires. Ja see jälitamisõigus võib ulatuda kuni teise riigi majandusvööndini ehk piltlikult öeldes üle riigipiiride," selgitas mereõiguse ekspert Lott. Ta viitas, et praegu kehtiv politsei- ja piirivalveseadus piirab ebamõistlikult jälitamisõigust, sest keelab jälitamise üle Eesti riigi piiri.

Mõjutaks ka sanktsioonide rakendamist

Küsimusele, kas külgvööndi võimaliku kehtestamise peamine ajend võiks olla Venemaale seatud sanktsioonide parem rakendamine ja sanktsioonide rikkujate tabamine, vastas välisministeeriumi esindaja eitavalt.

Samas Tartu Ülikooli mereõiguse ekspert leidis, et see võiks olla üks külgvööndi rakendamise tagamõtteid. "Absoluutselt. Selliste meetmete kasutuselevõtuks külgvöönd ongi eeskätt mõeldud. Ehk laevad, mis kuidagimoodi rikuvad rannikuriigi tolli või maksundusalaseid õigusakte. Nende korrale kutsumiseks ongi külgvöönd kõige efektiivsem," rääkis Lott.

Külgvööndi laius erineks põhja ja lääne suunas

Nii Lott kui ka Land selgitasid, et Soome lahes on Eesti ja Soome kehtestanud oma territoriaalmere piiri nii kaugele, et lahe keskjoonest kummalegi poole jääks kolme meremiili laiune vabalt laevatatav ala.

Kuigi mereõiguse konventsiooni kohaselt võiks külgvöönd ulatuda kuni 12 meremiili kaugusele territoriaalmere välispiirist, siis Soome lahel see nii kaugele ei saa ulatuda ning peab piirnema lahe keskjoonega ehk ulatuma kuni kolme meremiili kaugusele Eesti territoriaalmere välispiirist.

Samas lääne suunas saaks see ulatuda kuni 24 meremiili kaugusele territoriaalmere lähtejoonest ehk sellest rannikulähedasest joonest, millest hakatakse mõõtma territoriaalmere laiust. Rootsi suunas jääks maksimaalse külgvööndi laiuse korral ikkagi veel keskjooneni ruumi.

Soome sarnane samm oleks tervitatav

Kuna erinevalt Rootsist, Taanist või Saksamaast ei ole Soome külgvööndit kehtestanud – välja arvatud kitsalt tolliala laiendamiseks kahe meremiili võrra –, leidis Lott, et ehkki Eesti ei saa Soome otsust mõjutada, oleks hea, kui ka põhjanaaber selle sätestaks.

"Kuidas Soome otsustab käituda, on mõistagi Soome suveräänne otsus ja Eesti ei saa seda mitte kuidagi mõjutada. Aga kindlasti oleks see igati tervitatav, kui Soome ja Eesti otsustaksid külgvööndi kehtestada üheskoos üleväinalise koostöö raames," rääkis ta. "Ma isiklikult ei oska selles näha mingisuguseid negatiivseid tagajärgi Soomele. Pigem ainult positiivseid – niihästi majandushuvide, immigratsiooni, tervishoiu kui ka siis muinsuskaitseliste kaalutluste lõikes."

Eesti ei pea külgvööndi kehtestamist rahvusvahelise õiguse kohaselt Soomega kooskõlastama, ütles Lott.

Välisministeerium märkis, et külgvööndi kehtestamine ei mõjutaks Eesti riigipiiri kulgemist.