Lott selgitas, et majandusvööndis kohalduvad avamere vabadused: meresõidu, ülelennu vabadus ja välisriigi lipu all seilavat laeva pole võimalik kinni pidada ega arestida, välja arvatud, kui selline laev on piraadilaev, seotud orjakaubandusega või kui see tegeleb ebaseadusliku ringhäälinguga avamerel. Samuti on võimalik minna välisriigi laeva pardale, kui viimase kapten sellega nõustub või laeva lipuriik on selleks nõusoleku andnud.

Lott on uurinud Läänemere riikide ja Jaapani praktikat majandusvööndi koridoride kehtestamisel ning kas see Soome lahes on mõistlik.

"Küsimus on, kas see (majandusvöönd) on Eesti ja Soome huvidega kooskõlas. Ja nii nagu aastakümnete pikkune praktika Jaapani poolt, nii nagu aastakümnete pikkune praktika teiste Läänemere riikide poolt nagu Taani, Rootsi, Saksamaa ja mõistagi Soome koos meiega on näidanud, see on kahtlemata kõige kindlam lahendus vältimaks välisriikide sõjalaevade, lennukite tahtmatut sisenemist rannikuriigi territoriaalmerre. Näiteks oli just Jaapani peamine kaalutlus majandusvööndi koridori kehtestamisele Nõukogude Liidu sõjalaevade sisenemise Jaapani territoriaalmerre välistamine," rääkis teadur.

"Jaapan nagu ka Taani on kehtestanud selliseid majandusvööndi koridore mitu, kokku võiks öelda, et ma vaatlesin Läänemere ja Jaapani kontekstis kümmekonda sellist majandusvööndi koridori. Kõikide nende puhul on rannikuriikide eesmärk üks ja sama – välistada takistamatu läbisõidu õiguse kohaldumine. Mina ei ole kohanud veel ühtki rannikuriiki, kelle takistamatu läbisõidu õiguse kohaldumine tema merealas oleks teinud õnnelikuks," rääkis Lott.

Teadur tõdes, et kõlab hästi lihtsalt ja loogiliselt, et kui Eesti ja Soome laiendavad oma territoriaalmerd, tõmmates selle keskelt pooleks, suureneb riikide suveräänsus ning õigused ja võimalused seda mereala kontrollida. Aga tegelikkus on teine.

"Justkui nagu kaks pluss kaks võrdub neli – selline lihtne, loogiline matemaatiline võrrand. Mina kasutaksin vabadust öelda, et kaks pluss kaks ei võrdu neli. Kui vaadata mereõiguse konventsiooni, siis paraku avaneb meile vastu väga keeruline võrrand. See kõik on väinade õigusraamistiku tõttu," ütles ta.

"See rahumeelne läbisõidu õigus kahtlemata kõlab hästi, me näeksime allveelaevu heisatud riigilipuga läbi sõitmas Soome lahest, välisriikide õhusõidukitel, sõjalennukitel ei oleks õigus läbida Soome lahte ilma Eesti ja Soome nõusolekuta, sõjalaevade puhul tuleks eelnevalt läbisõidust teatada näiteks Eesti välisministeeriumile 48 tundi ette. See kõik kahtlemata kõlab ilusasti, aga paraku tegelikkus on teine. Rahumeelse läbisõidu õiguse asemel kohalduks takistamatu läbisõidu õigus," selgitas Lott.

"Takistamatu läbisõidu õigus kohaldub mereõiguse konventsiooni artikkel 37 järgi merealades, merekitsustes, mis on vähem kui 24 meremiili laiad, nagu seda on Soome laht Eesti ja Soome vahele jäävas osas, juhul kui see merekitsus ühendab üht majandusvööndit teise majandusvööndiga. Paraku on nii, et 1940., 1960. ja 1980. aastate merepiirilepingutega, mis sõlmiti Soome ja Nõukogude Liidu vahel, asub Venemaal jätkuvalt majandusvöönd Suursaarest põhjas. See ei ole suur majandusvöönd, aga piisav selleks, et Soome laht osas, millest tegemist on väinaga ehk laias laastus Osmussaare joonest Vaindloo jooneni, allutada takistamatu läbisõidu õigusele," rääkis teadur.

Takistamatu läbisõidu õigus ei ole tema sõnul sisuliselt enamat kui ülelennu ja meresõiduvabadus, mis kohaldub avameres ja mis kohaldub ka praegu majandusvööndis, ainult et takistamatu läbisõidu õiguse puhul see kohalduks rannikust rannikuni.

"Ehk sisuliselt Helsingist Tallinnani oleks võimalik välisriikide sõjalaevadel, sõjalennukitel vabalt läbida Soome lahte," ütles Lott.

"Nüüd küsimus on jah, et /.../ praegu on võimalik kõikidel laevadel majandusvööndis muu hulgas ankurduda. Kahtlemata, see on osaks meresõiduvabadusest, mis kohaldub majandusvööndis. Aga küsigem niipidi: kas takistamatu läbisõidu õiguse puhul oleks selline ankurdumine, nagu nägime näiteks oktoobri alguse intsidentide puhul merealuste kaablite, torujuhtmetega, välistatud? Paraku mitte. Sest ka takistamatu läbisõidu puhul, olgugi, et ta peab olema katkematu ja kiire, on võimalik ankurduda merehädas, eeskätt tormi puhul või kui mängus on inimelud. Ehk põhjuse kahtlemata leiaks ka sellisel juhul," rääkis Lott.