Selleks, et aidata kunagistel liivlaste aladel teadvustada oma juuri, kuulutas Läti ülikooli liivi instituut koostöös UNESCO Läti rahvusliku komiteega tänavuse aasta liivi pärandi aastaks. Liivlaste kultuuri ja arvukuse kõrgaeg jääb 11.-12. sajandisse, praegu on neid, kes end liivlasteks peavad, väga vähe.

"Neid, kes tunnevad seda seost ja on otseselt seotud liivi kogukonnaga, on kuskil, ma ütleks, tuhande ringis. Keeleoskajaid on võrdlemisi vähe, aga ka seetõttu, et liivi keele kasutusvõimalused on ülipiiratud. Liivi instituut tähistab sügisel ka oma viiendat juubelit. Me oleme uus asutus, võrdlemisi väike, aga ma ütleks, üliaktiivne," rääkis Läti Ülikooli liivi instituudi juht Valts Ernštreits.

Tänavu saavad liivi lipp ja hümn saja aastaseks. Lipu roheline värv tähendab metsa, valge liiva ja sinine merd. Liivi keelest on eest keelde tulnud huvitavaid sõnu.

"Näiteks Eduard Vääri, kes oli ju liivi keele uurija, aga ka tuntud koolimees ja eesti keele õpikute autor. Tema tõi näiteks eesti keelde sellise sõna nagu kõurik, kuna kõur on kõver liivi keeles. Mõne sõna tundmisest on päris kasu. Näiteks siinsamas Pärnu kandis roherähn on mõltsas. Mõltsi tähendab liivi keeles roheline, see on siis roheline lind. Liivi keel on eesti keelele väga lähedane sugulaskeel ja pooled sõnad meil ongi needsamad," rääkis keeleteadlane Karl Pajusalu.

Häädemeeste vallavanem tutvustas kohalolijaile siinse gümnaasium lõpuklassi lätlasest õpilast, kes tuli siia kooli, sest eesti keel hakkas talle väga meeldima. Nüüd on tal keel nii selge, et tahab Eestis ülikooli minna.

"Ma tahtsin lihtsalt õppida eesti keelt, kuna see keel on päris ilus ja natukene raskem kui läti keel ka. Aga kust see mõte siis ikkagi tuli? Ma elan piiril ja tihti käin Pärnus poes ja lihtsalt söömas kuskil. Minu arust on hea, et sa lähed välismaale ja sa ei pea rääkima teises keeles, vaid sa räägid selle riigi emakeeles," rääkis Häädemeeste gümnaasiumi 12. klassi õpilane Gustavs Brokans.