See, kes Teispere talu lindudega korra tutvust on teinud, tahab siia ikka ja jälle tagasi tulla, sest pilkupüüdva sulestikuga lindude vaatamisest ei saa kunagi küllalt. Perenaine Malle Lilleste ei oska lindude täpset arvu öeldagi, sest päris korralikku kokkulugemist ehk inventuuri polegi olnud aega teha. Aga neid on päris palju. Talus hakati lindudega tegelema 11 aastat tagasi.

"Need asjad tulevad elu juurde. Meie esimene lapselaps hakkas kolm saama. Poeg arvas, et vanaemal ja vanaisal võiks maal ikka linnud-loomad ka olla. Isa ja poeg läksid linnuõppepäevale ja siis nad hakkasid karpidega saabuma, erinevad. Ja nüüd me oleme täitsa rahul. Algul oli muidugi ehmatav, sest tegevus oli uus ja pikemaks ajaks ei saanud kodust ära minna," rääkis Teispere talu perenaine Malle Lilleste.

"Aga tegelikult 35 tundi, kui neil on kõik asjad ees, võib täitsa lahkuda, ilma et keegi tuleks neid vaatama ja toimetama. Tuvisid on mingi viis sorti, faasaneid on kolm sorti, parte on kolm sorti. Kanu ja kukkesid, neid on ka kõiki erinevalt, sest meil ei ole munade peale üles ehitatud asi, vaid huvi peale, et munad oleks värvilised. See on selline hobi," sõnas Lilleste.

Loomi on talus samuti. Küülikuid näiteks, kellest igaüks on oma iseloomuga, mõni väga uudishimulik ja teine jälle ei tee külastajast väljagi. Samuti on talus pesukaru, kellel tuleb endale seltskonda pakkuda. Aga omaette vaatamisväärsus on kindlasti lambad. Neile piisab üksnes sellest, et perenaine leiba pakub, ja siis kogunevad kõik aia äärde troppi, et mitte maitsvast suutäiest ilma jääda. Ainult kõige pisem, kes kasvab alles ema piima peal, ei oska leivast lugu pidada.