Harri Tiido: kasakatest Ukraina sõjas ja mujal
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all kasakad. Sedamööda, kuidas Venemaa võim muutus suurvenelikumaks, natsionalistlikumaks, agressiivsemaks ja õigeusklikumaks, muutus aktiivseks ka kasakate organiseerimine võimu toetusele, märgib Tiido.
Kui rääkida kasakatest, siis kellest me räägiksime? Kas venelastest? Või ukrainlastest? Või mõnest muust rahvast? Tõenäoliselt on kõik kolm varianti õiged ja kõik sõltub ütleja vaadetest.
Venemaa ja Ukraina vahel on kasakad teataval määral üks täiendav vaidlusteema, mis aga erinevalt boršist ei ole avalikkuses ja rahvusvaheliselt vähemalt seni veel laia kõlapinda leidnud. Kui vaadata Ilja Repini maali "Zaporižžja kasakad kirjutavad Türgi sultanile kirja", siis näivad need tegelased küll kõik pigem ukrainlased olevat. Kui aga vene kirjandust lugeda, siis vähemalt tsaaririigi ajastul olid kasakad Venemaa nähtus. Ja nõukaajal nimetati neid tsaaririigi repressiivse olemuse tööriistadeks, kes nuutidega tänavail rahvast nüpeldasid.
Eeltoodust tulenevalt Nõukogude võim kasakaid ei armastanud ega hinnanud, neid pigem represseeriti nagu paljusid teisi rahvusi ja elanikkonnarühmi. Seda tunnistati ka välismaal. Nii näiteks aastal 1959, kui USA-s hakati tähistama orjastatud rahvaste päeva, olid nende orjastatud rahvaste seas lisaks eestlastele ja teistele rahvastele kirjas ka kasakad. Omaaegsed vabatmehed ja nende järglased ei ole tänini unustanud oma eelkäijaid.
Kasakad on jälle teema. Isegi mitu teemat. Üldiselt oli kasakate asuala eelkõige Ukraina ja Lõuna-Venemaa, kuigi tsaarivõimu kasutatuina olid kasakad ka Siberi vallutamisel esirinnas, kuid see selleks. Laias laastus on omaaegne geograafiline kasakate eluareaal enam-vähem teada. Nõukogude Liidu kokkuvarisemise käigus tekkis mitmeid lühiajalisi kasakate vabariike ja oli isegi katse neist oma uus liit rajada. Kuid Venemaa Föderatsiooni väljakuulutamise järel need jutud lämbusid või lämmatati.
Nüüdis-Venemaa võimud on aru saanud, et kasakatest võib kasu olla. Sedamööda, kuidas võim muutus suurvenelikumaks, natsionalistlikumaks, agressiivsemaks ja õigeusklikumaks, muutus aktiivseks ka kasakate organiseerimine võimu toetusele. Vabatahtlikud kasakad patrullisid Vene linnades tänavail, toetasid võimu ettevõtmisi ja nautisid selle eest nii kohalike kui ka keskvõimude heatahtlikkust ja tihti rahastamistki.
Venemaa tundja Paul Goble on jaganud nüüdisaja kasakad Venemaal kahte rühma. Ühed on endiste kasakate tegelikud järeltulijad. Neid olla kolm kuni viis miljonit, kuigi rahvaloendusel luges end kasakaks vaid pisut üle 50 000.
Teised on aga isehakanud ehk riigikasakad, keda Goble'i hinnangul on kõige rohkem ehk 200 000. Kasakate lugu uurinud Richard Arnold Muskingumi Ülikoolist arvab siiski, et neid võib olla oma kolmveerand miljonit. Ehk siis kasakad ei ole end veel määratlenud.
Need riigi toetatud kasakad on üldiselt paremini organiseeritud. Inimesed liituvad nendega eri põhjustel, kas õigeusu põhimõtteil või patriotismist või ilusa mundri ja omaaegse maine turvil. Eks igaüks ise tea.
Võimud on kasakaid võimaliku vahendina tähele pannud. Nii-öelda riigikasakad on organiseerunud ülevenemaalisesse kasakate organisatsiooni, mis on vormistatud presidendi määrusega. Üle kogu riigi on terve rida erinevaid kohalikke allorganisatsioone, mis lisaks iseendi treenimisele ja võimalikuks jõu kasutamiseks valmistumisele on hakanud töötlema ka laste ajusid.
Nii nagu Venemaal on taas tekkinud noorte sõjaväelise või patriootliku kasvatuse ühendused, nagu noorarmee ja muud sellised, on olemas ka kasakate vabatahtlikud noorteühendused ja muuhulgas ka kasakate kadetikorpused. Regiooniti on aktiivsus erinev, kuigi ulatub Kaliningradist Vladivostokini. Näiteks Rostovi kandis olla 622 kasakate haridusasutust, kus õpib rohkem kui 100 000 noort. Isegi nende korraldus on kasakate omaaegsest sõjaväelisest struktuurist pärit, nad on jagatud "sadadeks" ehk "sotnjateks".
Kasakad on vabatahtlike üksustega osalised ka Ukraina rindel, kuigi neist räägitakse väga harva. Richard Arnoldi andmeil on neid seal umbes 15 500. Need on vahetult sõjatsoonis olijad, kuid kasakapealikel olla valmisolekus kogu riigis kuni paarsada tuhat relvakandjat.
Siberis olevat avatud juba mitu väljaõppekeskust, kus treenitakse end kasakatena registreerinud vabatahtlikke. Kasakate üksused olla ka rohkem motiveeritud kui Wagneri palgasõdurid, kellest meedia ei väsi rääkimast.
Nagu öeldud, on paljudel kasakatel motiiviks patriotism koos õigeusuga. See on üks natsionalistlik mürgine segu, mis on Venemaal juba mõnda aega levinud. Seda nimetatakse ka Vene relvastatud territoriaalseks natsionalismiks ja nähtus on omane mitte ainult Venemaale, vaid ka teistele endise nõukariigi osadele, seda rohkem venelaste, kuid ka muude rahvuste seas.
Kasakatel võib Venemaa tuleviku plaanis olla ka muu roll kui võimutruu relvakandja. Kasakate mõned liidrid emigratsioonis näevad tulevikus Venemaa Põhja-Kaukasuse aladel, Doni, Tereki ja Kuubani piirkonnas päriskasakate järeltulijate oma riigi olemasolu. Üks väliskasakate juhte Aleksander Zolotarjov on öelnud, et see on vajalik tegemaks lõppu Venemaale kui impeeriumile. Sõltumatu kasakate riik oleks eeskuju kõigile teistele Venemaa rahvastele ja ka venelastele, et võtta saatus endi kätte ja lõpetada Moskva lõa otsas virelemine.
Üksmeelt selles küsimuses kasakate seas ei ole, paljud kasakate liidrid eelistavad esineda hoopis impeeriumlike seisukohtadega. Seda nii Venemaal kui ka välisriikides, kuhu sattunud kasakail on väga erinev taust. See ulatub bolševike eest pagenutest kuni Teise maailmasõja lõpul Saksa vägedega koostöö tõttu läände lahkunute ja hiliste pagulasteni välja.
Sellest jutust võib ehk meelde jätta kaks asja. Esiteks, kasakad on Venemaal endiselt olemas, neid organiseeritakse ja osa neist sõdib patriootlikel ajenditel Ukraina vastu. Ja teiseks, osa kasakatest sooviks näha ajaloolistel aladel oma, kasakate riigi asutamist, ehk nad toetavad Vene impeeriumi lagunemist eeldusena elamisväärsele tulevikule.
Viited lugemishuvilistele
- Pepm774_Arnold_May2022.pdf (ponarseurasia.org)
- Pepm829_Arnold_Feb2023.pdf (ponarseurasia.org)
- Специальная военная операция: казаки вносят свой вклад - Армейский сборник Журнал Министерства обороны Российской Федерации (ric.mil.ru)
- От гибридной до гражданской: казаки пополнили число негосударственных армий на войне в Украине (re-russia.net)
- Культ границы. Где на этой войне русские националисты? - Carnegie Endowment for International Peace
- Cossackia: A Potentially Powerful Bulwark Against Russian Imperialism - Jamestown
- Непризнанная Казакия (novayagazeta.eu)
Toimetaja: Kaupo Meiel