Igasuguste kommentaariumide lugemine on halb komme, aga selline komme mul kord juba on. Mõnda aega tagasi sattusin ma jälle lugema kommentaare Eesti kohta käivale venekeelsele Youtube'i videole. See oli tavaline reisivideo, tehtud mõned aastad tagasi. Taoliste videote tegemine on Venemaal omaette žanr.

Nagu alati jagunesid kommentaarid kaheks. Ühed kiitsid Eestit ja meenutasid heldimusega aega, kui nad Tallinnas või Saaremaal puhkamas käisid, nad kiitsid Eesti puhtust, kõrget teenindust, ilusat arhitektuuri ja loodust. Teised sõimasid Eestit nii et tuld ja tõrva lendas. Ja kuskil nende kümnete kiituste ning sõimusõnade seas oli kommentaar: "Me ei unusta kunagi seda, et Eesti oli esimene judenfrei riik!".

Väidetavalt oli Eesti Teise maailmasõja ajal esimene sakslaste okupeeritud territoorium, mis raporteeris, et kõik juudid on hävitatud. Ehk siis judenfrei. See on väga tüüpiline kommentaar, kui mõni Venemaa inimene tahab Eestile äsada.

Ent ma jäin hoopis teise asja üle mõtlema. Üks põhjus Eestit juutide vastu suunatud genotsiidis süüdistada on selles, et Venemaale ei saa osalemist holokaustis ette heita. Aga kas see on nii?

See oli veel krooni ajal, kui Eestis ilmusid veel venekeelsed ajalehed. Ühes taasiseseisvunud Eesti parimas lehes Den za Dnjom oli artikkel sellest, kuidas üks Venemaa ajaloolane tuli Eestisse kaitsma oma väitekirja, vist kandidaadiväitekirja, mis võrdub Eesti doktoriväitekirjaga.

Väitekiri oli vene SS-väeosadest. Asi on selles, et kui Teise maailmasõja ajal hakati looma mitteaarialastest väeosi Kolmanda Reichi armee koosseisus, siis loodi SS-is eestlaste, taanlaste, hollandlaste ja kelle iganes kõrval ka venelaste väeosad. Ja need viimased on Venemaal "kõige paremini hoitud saladus" ehk täielik tabuteema. Isegi internetist ei leia vene SS-i kohta informatsiooni otsides suurt midagi.

Mul oli kunagi raamat, mille oli kirjutanud üks Vene erupolkovnik ja mille nimi oli "Nad kõik olid reeturid". Selles raamatus olid rahvaste ja liiduvabariikide kaupa üles loetud kõik mitteaaria SS-väeosad ja ka muud endiste Nõukogude rahvaste viisid Teises maailmasõjas sakslastega kollaboreerida.

Raamatus oli nimetatud kasakate SS-väeosi ja Venemaa Vabastusarmeed ehk siis Andrei Vlassovi armeed, aga mitte vene SS-väeosi. SS on Venemaal kehtivas suures võidukultuses kurjuse sümbol. Sestap võrdub väide, et ka venelased teenisid SS-is, väitega, et Venemaal keedetakse tänapäeval elavaid inimesi.

Väidetavalt võitles Teises maailmasõjas sakslaste poolel kuni üks miljon venelast (või siis teenisid politseipataljonides). Kollaboreerimine sakslastega on Vene ajalooteaduses siiani teema, mida sisuliselt ei tohi uurida.

Mõned aastad tagasi tahtis üks Peterburi ajaloolane kaitsta kandidaadiväitekirja, milles ta analüüsis, miks ja kuidas Nõukogude armee ohvitserid liitusid Vlassovi armeega (põhjus oli see, et nad olid pettunud Punaarmee sõjapidamises ja tundsid ennast vangilaagrites hüljatuna. Nimelt enamik n-ö vlassovlasi värvati vangilangenud Nõukogude sõdurite seast).

See väitekiri põhjustas suure skandaali. Autorit süüdistati reeturite romantiseerimises, fašismi heroiseerimises ja milles kõiges veel. Ta kaitses oma töö küll ära, ent mitmete patriootiliste ning veteranide organisatsioonide nõudmisel võeti temalt hiljem kraad ära. Pärast seda toimus korduskaitsmine, kus ta siiski oma kraadi kätte sai.

Skandaali põhjus on väga lihtne: venelased olid sõjas headuse poolel, nemad võitsid ja päästsid maailma fašismist. Igasugune viide, et ka venelased võisid fašiste toetada ja suisa massiliselt, on midagi sellist, mis ajab iga Venemaa elaniku raevu.

Lisame eelnevale veel selle, et Venemaal on siiani osa arhiive suletud, eriti välismaa teadlastele. Välismaa ajaloolaste tööd Venemaa arhiivides hakati takistama ja piirama juba 2014. aastal, nüüd on see aga sisuliselt võimatu. Ega Venemaa endi ajaloolastelgi palju kergem pole. Seega on teatud teemasid tänapäeva Venemaal võimatu uurida.

Kui nüüd minna tagasi vene SS-i juurde, siis eksisteerisid mitmed väeosad, mis sõja lõpuks said niivõrd rappida, et need ühendati Vlassovi Venemaa Vabastusarmeega. Sõjaliselt vene SS midagi suurt ära teha ei saanud, ent tegemist oli siiski SS-i väeosaga, mis võitles Kolmanda Reichi poolel. Natsid teatavasti juute ei säästnud ja märgime, et tolleaegses (ja mõnevõrra ka praeguses) vene kultuuris eksisteerinud antisemitismi ja kokku saame selle, et väga raske on uskuda, et venelased ei osalenud holokaustis.

Kuid tõestada on seda võimatu. Ja niikaua, kuni Venemaa ajaloos eksisteerivad tabuteemad ning arhiivid on suletud, võib iga Venemaa patrioot puhta südamega väita, et Venemaal puudub natsiminevik, erinevalt paljudest teistest rahvastest, kellele saab seda täie mõnuga nina alla hõõruda.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.